poole(vähemalt 51% poolt). Eriti tähtsad otsused otsustatakse meedias. 4)Umbusalduse avaldamine kui peaminister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, siis korraldatakse hääletus kas poliitik jääb ametisse ja jätkab oma tööga või mitte. 5)Presidentiks võib kandideerida vähemalt 40 aastane sümmijärgselt kodakontsuse omandanud Eesti kodanik. Presidendi valib riigikogu või valimiskogu. Valimine toimub salajasel hääletusel, kus hääletavad riigikoguliikmed. Selleks et võita peab olema poolthääli 68. Kui kolme hääletusvooruga ei suudeta presidenti valida, siis valib valimiskogu presidendi. 6)Valitsuse tagasiastumisel valitakse 14 päeva jooksul uus peaministri kanditaat, kes moodustabuue valitsuse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ja sellest ajast saavad nad vastavad õigused, ning vana valitsuse õigused lõpevad. 7)Riigikantselei täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks valitsuse juures tegutsev isik.
Eetika Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 % ? See tekitas nii mitmeteski Eesti kodanikus pahameelt. Kahjuks pole aga need samad kodanikud piisavalt kursis Eesti riigi seadustega. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei saa võimul olev Riigikogukoosseis oma palku muuta. See- eest nad vähendasid vabatahtlikult kuluhüvitisi. Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist
üliõpilaste soovi kaasata õpilasesinduste ja õppejõudude esindajad selle reformi arutamisse, et üheskoos kompromiss leida. Võib-olla olen ma käimasolevatest sündmustest valesti aru saanud, aga mulle ei tundu see isegi demokraatiana, rääkimata osalusdemokraatiast. Eestis puudub seadusandlus, mis formuleeriks osalusdemokraatia mõistest lähtuvad reaalsed tegutsemismallid või kohustused. Väga vähesed riigikoguliikmed on teinud midagi, et rahvaga aktiivselt kontakti saavutada muul ajal, kui enne valimisi. (Mitte, et ma pooldaksin Reformierakonna platvormi, aga endine Riigikogu liige Silver Meikar on selles mõttes väga meeldiv erand. Ta on läbi erinevate sotsiaalmeediakanalite alati kutsunud inimesi oma probleemidega tema poole pöörduma, olenemata sellest kas valimispäev on ukse taga või mitte). Võimalik osalusdemokraatia seadus sätestakski riigikoguliikmele kohustuse olla kursis avaliku arvamusega
kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist; 2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3) keskonda. Menetluslik immuniteet ja materiaalõiguslik immuniteet (PS § 62) - Isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Menetuslik immuniteet isikud nimetati ametisse (Riigikoguliikmed, president, valitsuse liikmed jne enamusehäältega võidakse ära võtta immuntieedi siis on tavaline menetlus) , kuid immuniteet kehtib vaid ametiajal kaitseb neid. Kuritegusid ei sooritata, eksameid sooritatakse! Kuritegusid pannakse toime. Teo toimepanija (§ 20) - Teo toimepanijad on 1) täideviija ja 2) osavõtja. Täideviija (§ 21) vahetu ja vahendlik täideviija. Inimene paneb süüteo toime 1) ise või 2) teist isikut ära kasutades.
aastaks. Kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-a. KOV valimised: Valitakse 4 aastaks. Hääletamisõigus Eesti või EL kodanikul, kes on vähemalt 18a. Euroopa Parlamendi valimised: Eestist 6 liiget (5a). Hääletamiseõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 18-aastane. Vabariigi Presidendi valimised: 1/5 Riigikogu koosseisust. Kui ei saa valitud, valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: o Võtab vastu seaduseid ja otsuseid o Otsutab rahvahääletuse korraldamise o Valib vabariigi presidendi o Ratifitseerib välislepinguid o Annab peaministri kandidaadile volitused VV moodustamiseks 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) Immuniteet- isikupuutumatus
13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume. Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks. Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega. Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad läbirääkimisi ka omavahel, et saada kokku 51 häält Riigikogus, siis on enamus). See peaministrikandidaat tutvustab oma vaateid Riigikogu ees ja Riigikogu hääletab, kas tema poolt või vastu. Kui poolt, siis saab peaminister hakata valitsust moodustama. Kui vastu, teeb president uuele inimesele ettepaneku moodustada valitsus.
13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume. Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks. Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega. Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad läbirääkimisi ka omavahel, et saada kokku 51 häält Riigikogus, siis on enamus). See peaministrikandidaat tutvustab oma vaateid Riigikogu ees ja Riigikogu hääletab, kas tema poolt või vastu. Kui poolt, siis saab peaminister hakata valitsust moodustama. Kui vastu, teeb president uuele inimesele ettepaneku moodustada valitsus.
o Kui ta leiab, et mõni üldakt ei vasta põhiseadusele või on vastuolus mõne muu seadusega, teeb ta ettepanku viia see 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, teeb ta Riigikohtule ettepaneku see õigusakt tühistada. Tal on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Kord aastas esineb ta Riigikogu ees, teeb ettepanekuid ja annab aru Ta täidab ombudsmani ülesandeid Riigikoguliikmed võivad esitada talle arupärimisi. Tal on sõnaõigus Riigikogu ja valitsuse istungitel. VABARIIGI VALITSUS Riigi kõrgeim täidesaatev orgaan (kollegiaalne). Istungid on kinnised ja toimuvad 1x nädalas. Valitsus võtab vastu määrusi ja korraldusi. Valitsuse istungeid juhib peaminister. ÜLESANDED: Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat Kordineerib valitsuse asutuste tegevust Korraldab seaduste täitmist Koostab seaduseelnõusid
Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele
Võimu teostamise meetodid on järgmised: autoriteetne ja sund. Autoriteetnevõim- inimesed kuuletuvad veendumusest , et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. NT: laps austab oma vanemaid Sundvõim- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. NT: seadused Riigivõimu tunnused: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vgivalda julgeoleku tagamiseks, korraldada riigi igapäevaelu. Tänapäeval on võim rahval, sest meil on demokraatlik ühiskond ja meie valime riigikoguliikmed. Korruptsioon- on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. b) Võimude lahusus Eesti näitel Võimude lahususe printsiibi eesmärgiks on vältida kogu võimu koondumist ühe organi kätte. Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud.
Riigikogu ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine ja menetlemine 2) Otsustab rahvahääletus korraldamise 3) Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi valitsuse moodustamiseks 4) Võtab vastu riigieelarve, kinnitab selle täitmise aruande 5) lahendab muid riigielu küsimusi 6) nimetab ametisse riigikogu esimehe, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantselri, käitseväejuhataja 7) nim ametisse riigikoguliikmed 8) kehtestab riiklikud autasud 9) Teostab parlamentaarser järelvalver valitsuse tegevuse üle 3. Hinduism Hinduism on suurtest religioonidest kõige mitmekülgsem. Tihedalt seotud sotsiaalse elu korraldusega, kohustab inimesi järgima kindlate reeglite järgi toimivaid ohverdusrituaale. Usu mõtteviisi iseloomustab karma-õpetuse usk uuestisündide ja maailmaajastute ringlevasse taaskordumisse, mille puhul käesolevas elus tehtud teod saavad järgmisestes oma tasu.
tema funktsionidest ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide või õigustloovate aktide juriidiline jõud. Parlamendi poolt kehtestatud aktid on kõige kõrgema jõuga aktid – seadused, kõik muud õigusaktid peavad olema vastavuses nende seadustega ja põhiseadusega. Seadused võetakse vastu erilise protseduuri tulemusel. Selles protsessis eristatakse viit staadiumi: 1. Seaduse algatamine – riigikoguliikmed, vabariigi valitsus, president jne 2. Seaduse eelnõu arutamine – 1.-3. lugemine 3. Seaduse vastuvõtmine – hääletamise teel riigikogus poolthäälte enamusega, v.a. need seadused, mis on reguleeritud põhiseaduse $104 – konstitutsioonilised seadused – riigikogu täiskoosseisu häälteenamus 51 4. Seaduse väljakuulutamine ehk seaduse promulgatsioon – vabariigi president võtab vastu otsuse, mille sisu on trafalentne 5
annaabi.ee 
