tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad. PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED 1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded, korraline ja erakorraline istung, juhatus, komisionid, fraktsioonid) 1) Mitu liiget riigikogus on? (101) 2) Kuidas moodustatakse riigikogu? (valitakse vabadel valmistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel) 3) Millised on riigikoguliikme õigused? (olla kaitseväeteenistusest vaba, õigus ühineda fraktsioonidega, õigus pöörduda, vabariigi valitsuse, eesti panga nõukogu esimehe/presidendi, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu 4) Millised on riigikoguliikme kohustused? (loobuma teistest riigiametitest 5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib vabariigi
Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95 5. Kas on erinevus vanuseklassides? Töötuse erinuvus vanuseklasside järgi on olemas. Kõige rohkem on töötuid vanuses 25-50. http://www.jarva.ee/index.php?article_id=2413&page=654&action=article& 6. Leia peaministri ja riigikoguliikme palk. Kuidas määratakse riigikoguliikme palk? · Peaministri palk on 5200. eurot.http://www.vabaeestisona.com/index.php? option=com_content&view=article&id=271:eesti-presidendi-ja-peaministri-palk-maeaerati- eurodes&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 · Riigikogu liikme ametipalk saadakse seadusega fikseeritud koefitsendi korrutamisel Eesti keskmise palgaga. Eesti keskmise palga avaldab Statistikaamet ning see korrutatakse
ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskitakse selle kõige muutmisega, sest meedia võtab inimese halastamatult tangide vahele ning pitsitab niikaua, kuni viimnegi luukere pisim lüli on nähtavale tulnud. Seega meedia võib röövida isikuilt nende olemuse, muuta neid tundmatuseni selles kiiskavas tähtedest pimestatud ühiskonnas.
Propagandat kasutas juba ka NSVL, kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Poemüüja, kes töötab päevas kümme tundi, saab miinimum palga, mis on umbkaudu brutona 430 eurot. Tal on kaks last, kes vajavad süüa ja juua, korter, mis vajab maksmist ja maksud. Inimene peab enda vajadused kõrvale jätma, sest tal lihtsalt ei ole võimalik endale midagi lubada. Iga kuu peab mõtlema, kuidas ots otsaga kokku tulla, aga samal ajal, elavad meie riigijuhid nagu kuninga kassid. Riigikoguliikme palk on keskelt läbi 3500 eurot, sinna juurde kuuluvad ka ametiauto ja ülejäänud kulud, mis lisatakse lihtsalt maksumaksja arvele. Lihtinimese ja riigijuhtide vahel on väga suur ebavõrdsus. Inimeste arvamus lastakse ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nagu on öelnud Mihkel Raud: „Mida ma niisama vahin seal riigikogus, kui mul nagunii sõnaõigust ei ole.“ Inimestele antakse katteta lubadusi, mida nii või naa ei täideta, meelitatakse väikeste
Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4:
Riigi eelarve kinnitamine (1. märtsiks) 3. Peaministri kandidaadile volituste andmine. 4. Laenude võtmine 5. Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (nõusoleku andmine) ja denonsseerimine (tühistamine). 6. Avalduste ja deklaratsioonide esitamine. 7. Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. (õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväejuhataja, Eesti Panga nõukogu liikmed, Riigikohtu liikmed) Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus Riigikoguliikme President 1.Phiettekandja d 2.kaasettekandja Esimene lugemine Ksimine??? Vabariigi Parandus Valitsus Riigikogu ettepanekud
-on ajaliselt piiramatu •Vastutamatuse eesmärk on: -Riigikogu liige saaks täita oma ülesandeid sõltumatult ja kooskõlas südametunnistusega; -Riigikogu liikmel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi -ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi 3.23 Ametite ühitamatus •RiigikoguLiige ei tohi olla üheski muus riigiametis(PS §63) •RiigikoguLiikme põhitöökoht on Riigikogu(RKLS §22) -Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti -Riigikogu või selle organ võib seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks Avalikus teenistuses olemise keeld •Linna-ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld
annaabi.ee 
