oma riigi inimeste jaoks. Nagu arstide streigi lõpptulemusest näha on, saab ka streigi abil töötasusid suurendada. Muidugi ei too streikimine raha riigikassase juurde, aga nagu näha, suudetakse siiski leida rahalisi vahendeid, et streikijate nõudmisi täiendada. Kui arstid või õpetajad poleks streikinud, poleks keegi niisama hea pärast nende palkasid tõstnud. Isiklikult arvan, et üks suur võimalus, kust raha riigis kokku hoida, oleks vähem riigikogulasi ning nende palkade vähendamine. Hiljuti oli küsitlus, kus arutleti, kas riigikogulasi on liiga palju. 96 % sellele küsitlusele vastanust arvasid, et loomulikult on neid liiga palju. Ühinen samuti selle arvamusega. Lisaks vaadates nende palganumbreid ning sellele lisanduvaid hüvesid ning lisatasusid, usun, et sealt annaks päris palju kärpida. Kuid kuna selliseid otsuseid tehaks riigikogus, on ilmselge, et sellist palgakärbet ei tule sealt iialgi.
Tavainimeste jaoks on need igapäevased kulud, mis on igapäeva eluosa ja ilma milleta ei saa elada täisväärtuslikku elu. Samas kui Riigikogu liikmetele on loomulik , et nendele hüvitatakse transport, kallid lõunasöögid, vajadusel eluase kui nad seda ainult soovivad. On Riigikogu liikmeid, kes kasutavad kuluhüvitis vastavalt vajadusele, kuid samas on ka neid, kes kasutavad antud võimalust ära ja parandavad läbi selle oma elukvaliteeti. Samas on ka Riigikogulasi, kes kasutavad kõiki riigi poolt pakutavaid hüvitisi, kuid nende panuse võrdväärsus riigikogu töösse on kaheldav. Eesti rahvas tunneb ennast tihtipeale seetõttu petetuna. Eesti Vabariigi rahvas on valinud heas usus ja tahtes Riigikokku inimesi, kes peaksid tegema oma tööd Eesti Vabariigi heaolu parendamiseks ja arendamiseks ning olema igas mõttes Eesti rahva heaolu eest väljas. Meedias kajastunud faktid lubavad arvata, et valitud inimesed ei tegele
30. 1928.a margad asendati krooniga 31. Kütuse-ja keemiatööstus, toiduainetööstus, masinatööstus 32. Eksporditi põllumajandus saaduseid ja puitu. Imporditi rauda, nafta saaduseid, puuvilla, kivisüsi 33. Saksamaa, Inglismaa, Skandinaavia 34. 1921.a 35. 1923.a 36. 1930.a kõige enam põllumajandust 37. 1)hinnad langesid 2)suur tööpuudus 3)talud läksid pankrotti 38. 1932-1933.a 39. 1.põhis. aug.1932.a, 2.ps. juuni.1933.a, 3.ps. okt.1933.a 40. aug.1933.a 41. 1) riigikogulasi 50 2)üksikisikuid sai valida 3)iga 4a. Tagant valiti 42. 12.03.1934.a 43. ,,Vaikiv ajastu"-ajajärk Eesti ajaloos peale 1934.a riigipööret 44. 1)tsensuur 2)riigikogul ei lastud kokku tulla 3)erakondadest oli lubatud aint Isamaaliit 45. 08.12.1935.a 46. 1937.a kokku kutsuti Riigikogu 47. 01.01.1938.a 48. 1)6.a president 2)piirati kodaniku vabadusi 3)valimisiga oli 22.a 49. 1938.a 50. President-Päts ja peaminister- Kaarel Eenpalu 51. Riik kontrollis majandust(Riiklik maksu-ja hinnapoliitika)
mullusest rohkem. Püsti pandi peaaegu sada letti, kust võis setu näputööd, puumeistrite nikerdusi, aga ka süüa osta. Kõige pikem saba vonkles kruubipudru müüjate ümber ja mehed silitasid oma kõri setu õllega. Setu Kuningriigi pidu edenes lõbusalt ja vaimukalt. Lisaks lihtrahvale võis kuningriigi territooriumil näha liikumas ka Eesti riigi peaministrit Andrus Ansipit, välisministrit Urmas Paeti, metropoliit Stefanust, endist rahandusministrit Ivari Padarit, riigikogulasi Ene Ergmad ja Ivi Eenmaad ning Vene saatkonna töötajaid, ülepiirikülalisi ja teisi tähtsaid kodanikke. Sõjaväeparaadi võttis vastu juba uus sootska. Tema eest möödusid Misso kooli küberkaitse pataljon, Meremäe merevägi, allveelaev Poloda Höödo, Poloda paabade kümblusrühm, purõjad lambad ning kahurivägi ja hulk papist rasketehnikat. 16. Setu Kuningriik lõppes kirmasega kell 1.15 uue päeva algul. 6
annaabi.ee 
