Inimene ei tohi piirata ka teooriaid ega ideoloogiaid. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. ideoloogiad hakkasid kujundama riiki. 100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele. Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal(1781), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap
kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon
huvides ja on meie poolt ise volitatud. 6. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital. Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19
Vähemusrahvused ei ole meile ohtu kujutav või probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengule ning suurem osa vähemuste esindajatest kuuluvad areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Mittekodanikud: Vaatamata üldisele positiivsele häälestatusele põrkavad Eestimaa vähemusrahvused kokku nii mõnegi probleemiga. Probleeme on võimalik lahendada aga vaid nii eestlaste kui muulaste ühisel jõul ja nõul. Üheks oluliseks probleemiks täieõiguslikuks riigikodanikuks saamisel peavad rahvusvähemustesse kuulujad kodakondsuse puudumist. Praeguse seisuga elab Eestis ametlikult 170 000 kodakondsuseta isikut, s.t. inimest, kellel pole mitte ühegi maa kodakondsust. Valdav osa neist kuulub vähemusrahvuste esindajate hulka, kes peavad Eestimaad oma sünnimaaks, kus nad on siis sündinud või elanud vähemalt 15 - 20 aastat. o Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Laias laastus võib eristada:
Vähemusrahvused ei ole meile ohtu kujutav või probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengule ning suurem osa vähemuste esindajatest kuuluvad areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Mittekodanikud: Vaatamata üldisele positiivsele häälestatusele põrkavad Eestimaa vähemusrahvused kokku nii mõnegi probleemiga. Probleeme on võimalik lahendada aga vaid nii eestlaste kui muulaste ühisel jõul ja nõul. Üheks oluliseks probleemiks täieõiguslikuks riigikodanikuks saamisel peavad rahvusvähemustesse kuulujad kodakondsuse puudumist. Praeguse seisuga elab Eestis ametlikult 170 000 kodakondsuseta isikut, s.t. inimest, kellel pole mitte ühegi maa kodakondsust. Valdav osa neist kuulub vähemusrahvuste esindajate hulka, kes peavad Eestimaad oma sünnimaaks, kus nad on siis sündinud või elanud vähemalt 15 - 20 aastat. 3. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. 3.1. Tsivilisatsioonid
annaabi.ee 
