võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled
2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE VANUS KKU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99
aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Rannar Jantson RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00%
Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,17 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli ligi 10 000. Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad. 2.Poliitika 2.1. Peamised poliitilised parteid Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt
7. RELIGIOON Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Põhiseaduse kohaselt on kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norralaste usuline eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades. Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10% jumalateenistustel või teistel kristlikel kogunemistel sagedamini kui kord kuus. 5,9% elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi kogukonda. Suurimad usulised ja eluvaatelised kogukonnad väljaspool Norra Kirikut on humanistlik liikumine, mida esindab Norra Humanistlik Ühendus (63 000), islamiusulised (60 000), nelipühilased (45 000), roomakatoliku kirik (40 000 või
Soomest (183 000), eks-Jugoslaaviast (72 000), Bosnia ja Hertsegoviinast (ca 55 000), Iraagist (72 500), Iraanist (54 500), Poolast (46 200), Norrast (44 700), Taanist (42 000), Saksamaalt (41 500) ja Türgist (36 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli veidi vähem kui 10 000.Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad.Riigikeel on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.Rahvastiku haridustase on väga suur,ligi 99%. Naaberriikidega võrreldes paikneb Rootsis üldse rohkem rahvast ja tihedamalt kui Soomes või Norras.Siiski ühiselt on rahvastik koondunud rannikuäärsetele aladele ja lõuna poole.Taaniga
· Leidis, et lapsed peaksid ise piiblit lugema, mitte õpikute või õpetajate vahendusel. Samas tundis antipaatiat dogmade, traditsioonide ja tõlgenduste suhtes, mida piiblis pole. Usuline sallivus: · Toonaste hollandlaste majanduslikku jõukust seostati usuvabadusega · Rituaale, liturgiat, dogmasid, kirikuvalitsuse korraldust, kirikuametite süsteemi jms pidas Locke vähe-tähtsateks asjadeks "things indifferent". · Nonkonformistidelt (riigikirikusse kuulumise vastastelt) pärineb ka Locke'i tekstis oluline idee kirikust kui `vabast ühiskonnast'. · Kokku võib öelda, et Locke'i käsitlus on "Vaba kirik vabas riigis" · Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema esimene kui ka viimane (lõpetamata jäänud) kirjatöö. Sallivusest räägib ta kahes mõõtmes: valitsus ja kirik; kirikud omavahel nii õpetuslikult kui ka traditsioonidelt.
annaabi.ee 
