Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku usule. Siit loodeti katoliku usku edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale
suunas on mitmed argumedi: 1. koostati põhiseadus, 1814. aasta harta, mis tegi kõik prantslased seaduse ees võrdseks, kuid säilitas kuningale ja aadlile märkimisväärse eesõiguse. 2. kuninga, mitte rahva ülimuslikkus 3. varanduste ümberjaotamine 4. sõnavabadus on suhteline ( ajakirjanduses piiratakse, verbaalne jumalateadus ei ole lubatud) 5. Tsentsusepõhine valimisõigus 6. Katoliku kirik saab riigikirikuks 7. Charles X piirab sõnavabadust , kehtetab tsensuuri (peab taotlema dokumendi luba) - Teiselt poolt aga, 1. isikuvabadused olid tagatud 2. kõikidel oli pääs tsiviil- ja sõjaväeameteisse 3. eraomandus on puutumatu (les bien nationaux) 4. Vana Korda ei taastata 5. Kuningal on täitevvõim, nimetab ministrid, seadusalgatus Louis-Philippe tõusis troonile 1830. aasta Juulirevolutsiooni tulemusel ja valitses mitte kui
lagunesid suus Elizabethi surm. Kuninganna tervis halvenes 1602.a. paiku. Kui mitmed tema tuttavad surid , ta langes depressiooni. Hakkas tegema ettevalmistusi uueks valitsejaks- trooni otsustas pakkuda James Stuartile. Charles I Stuart Kuningasuguvõsa vahetumine. 17 saj suri viimane Tudor, Elisabeth I, kellel ei olnud pärijat. Troonile sai soti päritolu Stuartite suguvõsa- James I Stuart. Stuartid olid katoliiklased, seega tekkisid usulised vastuolud. Inglismaa riigikirikuks oli anglikaani kirik ning selle kõrval tegutsesid veel puritaanid. Halvenesid suhted parlamendiga. Charles I Stuart( kuningas oli alates 1625- 1649) Oli Inglismaa ja sotimaa kuningas. Sünnist saati viletsa tervisega, kardeti, et sureb peagi. *kõndis halvasti, sellepärast oli samm kiire, et keegi ei märkaks *oli suur keel, seega rääkis halvasti ja kogeles. *Põdes rahhiiti 4-aastaselt sa York'i hertsogiks.
põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt
Hugonottide jõukuse saladus oli, et nad tegid tööd ja ei pidutsenud kunagi. Louis oli kade hugonottide jõukuse pärsat ja ta võttis neilt nende õigused. Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud, neid vallandati riigiametitest. -- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia. 2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik. 3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis. TEEMA NR. 2 -- Eesti jagunes kaheks kubermanguks. Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa. ( kuulus Poolale) -- Rootsi ja Poola vahel puhkes uus sõda selle nimel, et kes saab endale Balitikumi. Sõda kestis vaheaegadega ligi kolmkümend aastat ja lõpuks Altmargi vaherahuga
Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö. Euroopa õigus ristiusustati viimase sopini, millega tekkis iseseisev õiguspiirkond-kristlik Õhtumaa, Ladina Euroopa. Kristlaste sõnul rahu võib olla seal, kus inimene on vastuvaidlemata valmis kannatama osakssaanud ebaõiglust, kurjale ei võinud vastu hakata. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku alastuse ja jumaliku armastuse vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus
neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö. Euroopa õigus ristiusustati viimase sopini, millega tekkis iseseisev õiguspiirkond-kristlik Õhtumaa, Ladina Euroopa. Kristlaste sõnul rahu võib olla seal, kus inimene on vastuvaidlemata valmis kannatama osakssaanud ebaõiglust, kurjale ei võinud vastu hakata. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku alastuse ja jumaliku armastuse vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus.
Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo.
Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo.
ideoloogilise toena vaid ühtset kristlikku kirikut, siis hakkas riik hoolitsema kiriku ühtsuse eest. Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia,325.a.),muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Constantinus lasi end ristida vahetult enne surma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitseja eeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur. Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal. 19. Kanoonilise õiguse roll ja tähendus Lääne õigustraditsiooni kujunemisel. Kirikuõigusel oli oluline roll ja tähendus abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamisel. Kõikides õiguskultuurides on kehtinud kõigutamatu kooskõla avaliku korra ja abieluõiguse vahel. Kristlik abieluõigus üritas läbi suruda isiku õiguse eelistamist ja tema isiklikku otsustamisvabadust (patriarhaalne eeskoste)
Rooma silmis väljaspool abielu sündinuna ei saanuks niikuinii Elizabeth katoliiklasi toetada. Mary Stuart Sotimaal tuli troonile 1542. aastal Mary Stuart. Kasvas üles Pariisi katoliiklikus keskkonnas ning kui ta pöördus tagasi Sotimaad valitsema, võttis Pariisist kaasa nii õukonna kui ka sõjaväe. Sotlaste vastupanu sellele väljendus kalvinismi levikus, ning John Knox nõudis kuninganna kukutamist. Kalvinistlik kirik muudeti Soti riigikirikuks. Loobus troonist oma poja James VI kasuks. Lisaks Soti kalviniste ärritas kuninganna eraelu. 1568. aastal põgenes Mary Inglismaale Elizabethi juurde, kuid see heitis ta vangitorni ning üheksateist aastat hiljem ta hukati. 18 Hugenottide sõjad Prantsusmaal: olulisemad poliitilised jõud ja neid esindavad perekonnad Prantsuse kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kokku oli kaheksa hugenottide sõda aastatel 15621589
traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia kirikukogu 325.a.), muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Keiser määratles end kiriku suhtes kui Jumala poolt määratud, väljaspool kirikut seisva peapiiskopina. Constantinus lasi end ristida vahetult enne surma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitseja eeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur. Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal. 2.1.Ühtsuse tagamise funktsioon Riigikirikuna hoolitses ristikirik riigi ideoloogilise ühtsuse eest, tugevdas kodanike sidet riikliku kultusega. Nikaia usutunnistus, pidi siduma kogu impeeriumi, nii kirikut kui rahvast, riiki ennast, sarnaselt Justinianuse kehtestatud CIC. Riik asus usutunnistuse kui enda loodud õigusnormi taha kogu oma sunnijõuga. 2.2. Piiritlemisfunktsioon Ristiusk hakkas täitma ka riiklikku piiritlemisfunktsiooni
Stuart pöördus tagasi Šotimaad valitsema, võttes Pariisist kaasa nii prantslastest õukonna kui ka sõjaväe. Šotlaste rahvuslik vastupanu leidis väljenduse kalvinismi levikus, mida šotlased võtsid vanatestamentliku rangusega. Calvini õpilane John Knox nõudis katoliiklasest kuninganna kukutamist. Inglismaa toetusel alustati sõjategevust prantslaste vastu, sundides nad Šotimaalt lahkuma. Kalvinistlik kirik muudeti 1567. aastal Šoti riigikirikuks. Prantslaste toetuseta jäänud kuninganna pidi juunis 1567 loobuma troonist poeg James VI kasuks. Prantsusmaal leseks jäänud Mary Stuart abiellus Šotimaal lord Henry Darnleyga, kellega peagi tekkisid lahkhelid. Sidunud end ühe Itaalia rändmuusikuga, pidi Mary pealt nägema, kuidas Šoti aristokraadid otse tema silme ees tema favoriidi surnuks pussitasid. Uued suhted tekkisid Maryl Bothwelli krahvi James Hepburniga.
Kujuneb välja isiklik ametkond ja bürokraatia. Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud. Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi püüdis hiljem imiteerida karl suur. Keiser sai religioosse võimu, pontifex maximus, jäi tiitel kuni 4 saj lõpuni pkr kuni ajani, mil kristlus sai riigikirikuks. Seejärel võttis tiitli üle rooma paavst, tänapäevani. Keisril oli suur eraomand, nt egiptus. Eluolu Elamu: domus, villa, insula. Rooma riigi läänepoolne osa. Idapoolsed alad erinesid tugevalt. Tähtis allikas pompei linn. Erinevus rooma linnast on see, et pompei oli suhteliselt rikas linn. Terve Campania oli rikas, viljakas piirkond, põllumajanduslikult ja kaubanduslikult õitsev, oli rikaste roomlaste villasid. Hästi säilinud, sest mattunud tuha alla. Erinevus
1560 niisama ootamatult kuningas suri ning leseks jäänud Mary Stuart pöördus tagasi Sotimaad valitsema, võttes Pariisist kaasa nii prantslastest õukonna kui ka sõjaväe. Sotlaste rahvuslik vastupanu leidis väljenduse kalvinismi levikus, mida sotlased võtsid vanatestamentliku rangusega. Calvini õpilane John Knox nõudis katoliiklasest kuninganna kukutamist. Inglismaa toetusel alustati sõjategevust prantslaste vastu, sundides nad Sotimaalt lahkuma. Kalvinistlik kirik muudeti 1567 soti riigikirikuks. Prantslaste toetusest ilma jäänud kuninganna pidi juunis 1567 loobuma troonist poeg James VI kasuks. Lisaks Mary Stuarti katoliku usutunnistusele ärritas soti kalviniste ka kuninganna eraelu. Prantsusmaal leseks jäänud Mary Stuart abiellus Sotimaal lord Henry Darnleyga, kellega peagi tekkisid lahkhelid. Sidunud end ühe Itaalia rändmuusikuga, pidi Mary pealt nägema, kuidas soti aristokraadid otse tema silme ees favoriidi surnuks pussitasid. Uued suhted tekkisid Maryl
annaabi.ee 
