P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga (Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide tugevnemist kartva armee poolt
arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes). Riigikapitali osa on suurim infrastruktuuris, eriti raudtee-, lennundus- ja meretranspordis ning side. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majandusharu. Haritavat maad on 62%territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Taani
riigistamise osas lõppesid, riigikapitalism sai ainsana eluõiguse. Kodusõja lõpuks oli kogu tööstus viidud üle riigikapitalistlikule arenguteele- kõik tööstusettevõtted ja nende varad kuulusid ainuüksi riigile. Riik üritas kõiki tööstusettevõtteid juhtida tsentraliseeritult, enamlaste partei poolt ametisse nimetatud ametnike kaudu, jätmata kohapeale vähimatki otsustusõigust. Kogu sissetulek läks täielikult riigile. Töölistest said endiselt palgatöölised, nüüd riigikapitali palgaorjad. Esialgu tööstuse, aga hiljem ka teiste majandusharude juhtimisel, hakati enam rakendama perspektiivplaane, mida koostati KRMN-s, arutati Rahvakomissaride Nõuk-s, koostati peamiselt erinevate majandusharude kaupa. Kõige tuntum neist oli 1920 lõpus vastu võetud nn GOELRO plaan- Venemaa riiklik elektrifitseerimine. GOELRO plaan nägi ette, et lähima 15 a jooksul ehitatakse Vm-l riiklike vahenditega kuni 30 suurt ja veel rohkem väikseid elektrijaamu, mis peavad