(eriti I ms järgneval ajal). WEIMARI VABARIIK: Wilhelm II eksiili, Saksamaa muutumine vabariigiks. 1919.a põhiseadus, konstitutsiooni vastandumine varasemale korraldusele. Täidesaatva võimu tähtsus: tugeva presidendiinstitutsiooni sisseseadmine võimuvõitluse vältimiseks. Otseselt valitav, õigus nimetada ametisse riigikantsler, kes allub presidendile, ent presidendi surma korral läheb võim üle riigikantslerile (vt Hitler 1933) ja õigus kuulutada riigis välja erakorraline seisukord. Parlamentaarse institutsiooni e riigipäeva reformimine ja tähtsuse tõstmine (kui Saksa parteide kättemaks keisririigile). Õigus seaduseid tõstatada, blokeerida, avaldada riigikantslerile umbusaldust jne. Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri
manööverdamiseks. Kantsleri funktsiooni allutamine presidendile. Uur Riigipäev. Mis on keisririigi omast oluliselt tugevam. Parlament muutub taksitavaks jõuks presidendile ja kantslerile, sest parlament muutub seadusandlikuks koguks. Kogu seadusandlus läheb paralmendi kinnitamiseks. Riigipäeva tähtsust tõstetakse oluliselt, muutub Riiginõukogust olulisemaks. Saab avaldada umbusaldust riigikantslerile. Rahvahääletus e referendumid - need kui instrumendid mis peaksid aitama lahendada poliitilisi ummikseise. Kuid tegelikult poliitika radikaliseerumisele ja lõpuks poliitiliseks vahendiks Hitleri jaoks, kes hakkab tühistama Weimari riigi seaduseid. Liidumaad kaotavad monarhistliku olemuse (piirkondlik separatism, sh. Hitleri juhitud Müncheni putš 1923). Saksamaa kui unitaarne riik. Ametist kõrvaldatakse väiksemate Saksa riikide monarhistlikud valitsejad
1933. aastal natside valimisvõidumi. Peale seda asub Hitler demokraatlikke institutsioone tasalülitama. Parlament eemaldatakse riigi valitsemisest juba 1933. a. märtsis, sama aasta mais algab parteide ja ametiühingute laialisaatmine. 1933 – „Partei ja riigi ühtsuse kindlustamise seaduse“ alusel muutub NSDAP riigiparteiks. 1934 august sureb president Hindenburg ning Hitler võtab presidendiameti üle. Reichswehr annab vande füürerile ja riigikantslerile Hitlerile. 1933 asutatakse Rahvahariduse ja Propaganda Riigiministeerium, mida juhib Goebbels. Propaganda toetab ja põhjendab iga tasalülitamisel kasutatavat abinõu. Politseivõimu ülevõtmine kindlustab natside võimu. 1936 allutatakse kogu politseisüsteem Himmlerile, kes on SS-i ja Saksa Politsei ülem. Pärast „pikkade nugade“ ööd hõivab SA koha SS, millest saab Hitleri isiklik ihukaitsevägi. Katoliku kiriku vastumeelsus natsidele. Alustatakse põllumajanduse arendamist
annaabi.ee 
