1. osaleb arhiivinduse arengu kavandamises; 2. osaleb arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises ja nende kooskõlastamises; 3. korraldab arhiivijärelevalvet; 4. on «Arhiiviregistri» volitatud töötleja; 5. vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ning esitab nende alusel koostatud Rahvusarhiivi aastaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikantseleile; 6. tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega; 7. korraldab arhiivindusalast täiendõpet; 8. annab arvamuse arhiivindusalaste koolituskavade kohta; 9. korraldab arhivaaride kutseeksameid ja väljastab kutsetunnistusi; 10. korraldab arhivaalide ja neid käsitlevate trükiste avaldamist. 11. Lisaks «Arhiiviseaduses» sätestatud ülesannetele täidab Rahvusarhiiv teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
nende pädevusega; 3) tagada Euroopa Liidu institutsioonidest Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures saabunud juurdepääsupiirangutega ja «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavate Euroopa Liidu dokumentide, mis ei seondu Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga või Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee töö ettevalmistamisega, edastamine Riigikantseleile; 4) tagada Euroopa Liidu institutsioonidest Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures saabunud «konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldavate Euroopa Liidu dokumentide edastamine Kaitseministeeriumile registreerimiseks ning edastamiseks asjaomastele asutustele. 5. EESTI VÄLISPOLIITIKA EESMÄRGID 5.1 Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus.
11) peaministri nõustamine muudes küsimustes ning Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Valitsust nõustavate kogude ja peaministri töö ja asjaajamise korraldamine; 12) avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine, valik ja arendamine, sealhulgas Riigikantselei juures tegutseva kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töö ja asjaajamise korraldamine; 13) teised seaduste ja muude õigusaktidega ning Vabariigi Valitsuse poolt Riigikantseleile pandud ülesanded. 20) Milline ametnik juhib Riigikantselit? V: Riigikantseleid juhib riigisekretär 21) Millistele tingimustele peab vastama riigisekretär? V: Peab omama juriidilist kõrgharidust, ta ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.
esitamine; raamatute standardnumbri rahvusvahelise süsteemi (ISBN), jadaväljaannete standardnumbri rahvusvahelise süsteemi (ISSN) ja noodiväljaannete standardnumbri rahvusvahelise süsteemi (ISMN) rahvusliku agentuurina tegutsemine; osalemine rahvusvahelises koostöös. 25. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid parlamendiraamatukoguna Riigikogule, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete koostamine; rahvusvaheliste organisatsioonide depooraamatukoguna tegutsemine; Eesti õigusbibliograafia koostamine ja kättesaadavaks tegemine. 26. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid teadus- ja arenduskeskusena Raamatukogunduse, infoteaduse, raamatukoguteaduse, raamatuteaduse ja bibliograafia ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö,
RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2) - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9) - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10) - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). NÄIDE: A-l on tekkinud kahju, sest tema antud avaldus on jäetud Riigikantseleile edasi saatmata. 4) kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus), millega talle kahju tekitati, on õigusvastane; See tähendab, et tegu on vastuolus põiseadusega ning seadusega või seasdusest alamseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on oma
Kui seaduseelnõu on seadusena vastu võetud, saadab riigikogu juhatus selle presidendile väljakuulutamiseks (mitte kinnitamiseks). Presidendi välja kuulutatud seadus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas seitsme tööpäeva jooksul väljakuulutamisest. Samuti seitsme päeva jooksul avaldatakse Riigi Teatajas ka riigikogu otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised. Muud õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpäeva jooksul pärast nende üleandmist riigikantseleile. Riigi Teatajas avaldamisega lõppeb seadusloome protsess (põhiseaduse järgi on täitmiseks kohustuslikud üksnes avaldatud seadused). Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni. Ajaline kehtivus Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s"
aluseks riskide hinnangu prioriteedid 4) Auditi sagedus valdkondade lõikes 5) Siseauditi üksusele vajalikud ressursid 6) Täiendkoolitused ja ametialase arengu koolitused siseaudiitoritele 7) Võimalik auditi valdkonna laiendamine ja kitsendamine arvastades organisatsioonis toimunud muutusi. Avaliku sektori asutuse hinnatud aasta- ja strat. plaan edastatakse vastavalt alluvusele kõrgemalseisvale organile ministeeriumile, maavanemale, riigikantseleile. Nimetatute siseauditi eest vastutavad isikud koostavad valdkonna konsoliteeritud plaanid ning edastavad need rahandusministeeriumi osakonnale, kus koostatakse kogu keskvalitsust hõlmav aasta tööplaan ja strat. plaan. Plaanid kinnitab lõpuks rahandusminister. Aasta tööplaani koostamisel järgitakse strat. plaanile analoogset tegevuskava ning selles täpsustatakse strat. plaani lähemaks aastaks ettenähtud üritused/toimingud. Määratakse
Kui seaduseelnõu on seadusena vastu võetud, saadab riigikogu juhatus selle presidendile väljakuulutamiseks (mitte kinnitamiseks). Presidendi välja kuulutatud seadus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas 7 tööpäeva jooksul väljakuulutamisest. Samuti 7 päeva jooksul avaldatakse Riigi Teatajas ka riigikogu otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised. Muud õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpäeva jooksul pärast nende üleandmist riigikantseleile. Riigi Teatajas avaldamisega lõppeb seadusloome protsess (põhiseaduse järgi on täitmiseks kohustuslikud üksnes avaldatud seadused). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 44. Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni Ajaline kehtivus Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10
3-2 Puhkusekäskkirjad 10 aastat D Andmed ka Personas 3-3 Teenistuslehed Teenistuses olemise P Andmed ka aeg. Pärast teenistus- Personas suhete lõppu antakse üle riigikantseleile 3-4 jne jne Kui asutuse tegevuse teatud külgi dokumenteeritakse ainult andmekogus andmetena ja neid traditsioonilisele dokumendikujule ei viida, siis peab see dokumentide loete- lust nähtuma (vt NÄIDE 6). Nende asutuste jaoks, kes sisestavad oma andmed andmekogusse, mille haldajaks nad ise ei ole, ning säilitavad seda teavet ainult seal, on dokumentide loetellu tehtud kanne eriti oluline teabehalduse vahend. NÄIDE 6
Õigusakti lisad peavad olema viseeritud koostaja poolt. Võõrkeelsed dokumendid viseerib tõlkija või dokumendi keelelise korrektsuse eest vastutav isik. Kõik riigisekretäri ja peadirektori üldkäskkirjade eelnõud tuleb kooskõlastada üldosakonna ja õigusloomeosakonnaga. Kõik lepingud viseerib õigusloomeosakond, rahaliste kohustustega seotud lepingud ka pearaamatupidaja. Kõik tellimiskirjad, mis tingivad eelarvevahendite kasutamist, tuleb kooskõlastada pearaamatupidajaga. Riigikantseleile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kooskõlastuskirjad tuleb kooskõlastada õigusloomeosakonnaga. Riigikantselei struktuuriüksuste poolt ette valmistatud peaministri või riigisekretäri resolutsioonide eelnõude viseerimise kord on analoogiline kirjade viseerimisega. 4.3. Dokumentide allakirjutamine Ettenähtud korras vormistatud ja viseeritud eelnõu esitab koostaja allakirjutamiseks koos kõigi lisade ja materjalidega,
o Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium o Meie strateegilise planeerimise süsteem on liiga hajus Liiga palju erinevaid arengukavasid Liiga palju erinevaid kohti, mis kinnitavad need o Avalikul sektoril puudub ühine arusaam reformidest o On vähe koostööd mitut valitsemisala hõlmavate teemade osas Seetõttu andis VV 2012 . aastal Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile volitused o suurendada Riigikogu rolli strateegilises planeerimises, et luua poliitika põhialuseid o Vähendada valdkondlike arengukavade arvu, et suurendada valitsemisalade vahelist koostööd 19 Edaspidi: Vähendada arengukavade arvu. Luua pigem valdkondade arengukavu, mitte valitsemisala. Siis hõlmab
omavate ministeeriumidega nende pädevuse piires sõlmitavate lepingute alusel eesmärgiga tagada Eesti avaliku infovara üldkättesaadavus ning selleks vajalikud infotehnoloogilised, standardi ja erialase kompetentsi tingimused. Rahvusraamatukogu ülesanded parlamendiraamatukoguna on: 1) Riigikogule, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine ning teavikute koostamine ja kirjastamine; 2) Eesti Vabariigi ametlike väljaannete registreerimine ja nende vahetamine õigusaktides kehtestatud korras; 3) rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukoguna (depooraamatukoguna) tegutsemine vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele;
katastroofide korral kodanikukaitse seadus. 2001. aastal otsustati minna üle hädaolukorraks valmisolekule ning kriisireguleerimise valdkonna üldseadusena jõustus HOVS, milles on sätestatud Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused. HOVS seab ülesanded hädaolukordade ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ning nende lahendamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile, maavalitsustele, kohalikele omavalitsustele ning ettevõtjatele. Seaduse põhjal on ka määratud, millised ametkonnad (ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused) vastutavad konkreetses valdkonnas ohtude hindamise, riskianalüüsi tegemise (võimalikud hädaolukorrad määratletakse erinevate ohtude hindamise ning riskianalüüside koostamise teel) ning toimuda võivateks hädaolukordadeks valmisoleku eest. Võib öelda, et seaduses on fikseeritud üldine
Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele.
linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu 1 määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.
Kohalike omavalitsue organite aktid peavad 24 olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. 51
annaabi.ee 
