Eesti riigikaitse üldine korraldus Eesti riigikaitse eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti riigikaitse üldine korraldus · Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi ja ühiskonna ning globaalse julgeolekuga. · Laiapindne riigikaitse riigikaitsega on seotud erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda
1.Otsene dem: referendum (ref). Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4)
Kas seda tahab teha aga iga Eesti kodanik? Inimesi on erinevaid, on neid, kes hoolivad enda enda riigist rohkem ja neid, kes hoolivad vähem. Igaühel on oma vaated maailma kohta, aga ma arvan, et enda riigi eest peaks seisma iga kodanik. Minevikust saab tuua ka paar näidet, kus eestlased üheskoos ja enda vabast tahtest on võõrale võimule vastu astunud ja meie väikse riigi eest võidelnud. Eestis on ka erinevalt teistest riikidest palju vabatahtlikke riigikaitsega seotuid organisatsioone. Juba noores eas on võimalik astuda Kaitseliitu või noorkotkaste sekka. Just nimelt nende organisatsioonide tõttu on Eestis vabatahtlike riigikaitsjate arv suurem kui teistel. Mina ise ei ole siiamaani liitunud ühegi noororganisatsiooniga. Sellest hoolimata ei ole minu tahe kaitsta riiki väiksem kui neil, kes on nende liikmed. Eesti riik on seadnud kõigile meie meestele kohustuse läbida ajateenimiskohustus. Enamik,
paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. Majanduslikud ideed said alguse Inglismaalt. Majandusliku liberalismi õpetuse loojaks on Adam Smith. Tema õpetuse põhitõde: Rikkuse allikas ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö. Tema seisukohad: Riik ei peaks tegelema otseselt tootmise reguleerimise ja organiseermisega, vaid hoopis ettevõtjatele soodsate tingimuste loomisega, välispoliitika ja riigikaitsega ning korra hoidmisega riigis; Tootmise regulaatoriks on vaba konkurents tootjate vahel. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja
• Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded sätestab seadus (PS § 127) • Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust (RiKS § 3 lg 2) • Vabariigi President moodustab Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja (RiKS §3 lg 3) • Riigikaitse igapäevane juhtimine toimub täidesaatvat riigivõimu teostavate Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi kaudu, mille valitsemisalasse kaitsevägi ja Kaitseliit kuuluvad Sõjaseisukord • Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab
omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12. Mitmetasandiline on eesti haldussüsteem? 13. Mis on riikliku tasandi haldusüksus Eestis? millised on maavalitsuse ülesanded? 14. Valla/linnavolikogu ülesanded? 15. kohalikud maksud-nimeta 16. riigikaitse ülesanded, riigikaitsega tegelevad institutsioonid, kapo ülesanded, Eesti kaitsejõudude komplekteerimine, totaalkaitse põhimõte, eesti riigikaitse juhtimine, kaitseliit, mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia · presidentaalne vabariik · parlamentaarne vabariik presidendivalimiste süsteem Eestis, presidendi ülesanded:
autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaveandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. *5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest. · Sõjandus lennukid · Ravimi- ja biomeditsiin ravimid · Mikroelektroonika · Geenitehnoloogia põllumajanduses 6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti? Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad väga kiiresti ja müügile tulevad järjest uuemad tooted, see turg on alles küllastumata. 7. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted? Sest ei saa olla täiesti kindel, et toode efektiivselt tööle hakkab või seda piisavalt ostetakse. Ebaõnne korral võib kaotada palju raha. 8. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides?
Mõistagi peavad ka nemad läbima teatud kriteeriumid, et ajateenistuses olla ning seal meestega koos edukalt vastu pidada. Selles referaadis kirjutan sellest, kuidas naistel on võimalik ajateenistusse astuda. Annan ülevaate vajalikest kriteeriumitest ning sellest, kas ning kuidas pärast ajateenistust on soovi korral võimalik naisel sõjanduses karjääri teha. 1. NAINE AJATEENISTUSES Kui naissoost isikul on soov oma elu siduda riigikaitsega, on esimeseks sammuks kindlasti ajateenistusse astumine. Kõik edasised sammud olenevad juba sellest, kuidas ta hakkama sai ajateenistuses, ning kindlasti ongi just ajateenistus kõige alus. Järgnevas peatükkis annan ülevaate vajalikest kriteerimitest just naiste puhul ajateenistusse astumiseks. Ajateenistusse saavad astuda kõik 18-27 aastased Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on omandatud vähemalt põhiharidus. Naiste puhul on ajateenistusse astumine vabatahtlik.
1) 1992 põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses 2) 2003 EL astumise ja sellega seoses „EV põhiseaduse muutmise küsimuses“ EV põhiseaduse muutmise võimalused: 1) rahvahääletus 2) Riigikogu kahe järjestikkuse koosseisu otsus 3) Riigikogu otsus erakorralise ja kiireloomulise olukorra tõttu Põhiseadus keelab referendumile panna teatuid küsimusi. Nimeta need: 1) Riigi rahaliste kohustustega 2) Riigikaitsega 3) Välislepingutega 4) eelarve ja maksudega EV põhiseaduse järgi kõrgeima riigivõimu kandja: §1 rahvas KOLLEKTIIVNE OTSUSTAMINE, HÄÄLETAMNE Valimissüsteem- põhimõte, mis määrab ära selle, millistel alustel ja kuidas valijate hääled jagunevad mandaatideks Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
Tegelikkuses see ei toiminud, sest oli terve rida valdkondi, kus tuli teha koostööd. Loodi Federatsioon e liitriik, loodi 1789. aastal, kui põhiseadus hakkas kehtima. Selle loojaks oli James Madison. Sinna pandi väga täpselt kirja, et mis läks keskvõimu alla ja mis läks osariigi võimu alla. Keskvõim tegeles välispoliitikaga, riigikaitsega, rahanduse, postiteenusega, väliskaubandus. Majandus, õiguskord, haridus jäid osariikide korraldada. Tekkisid poliitilised parteid, seoses suhtumisega keskvõimu ja osariikide õigustega. Föderalistid olid need, kes
linnriigile oli vabariiklik riigikorraldus sobiv, suurriigile aga enam mitte. Vabariiklik riigikorraldus tugines kahele eeldusele kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiasjade otsustamisest kas rahvakoosolekul või Senati töös osaledes, samuti pidid kodanikud suutma riigi kaitse eest hoolitseda, seega pidi sõjaväe tuumiku moodustama väeteenistusse tulnud kodanikkond. Suurriigis ei saanud kõik kodanikud enam vahetult riigiasju mõjutada, riigikaitsega tegelesid sageli mittekodanikud, rahvakoosolekust osavõtjad olid vaesunud isikud, kes riigikaitsele kaasa aidata ei suutnud. Suurenes väepealike roll, kes pidasid edukaid vallutussõdu ja hakkasid taotlema ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad Rooma kodusõjad. 1
ka ergonoomi. Lähedane mõiste ergonoomikale on inimtegurite uuringud, millel on tugev aktsent psühholoogilistele aspektidele. Viimased aastakümned Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga. 1961. moodustati esimene ergonoomikaspetsialistide rahvusvaheline ühing - Rahvusvaheline Ergonoomika Assotsiatsioon. Paljud ergonoomikaalased uuringud on seotud riigikaitsega, mistõttu nad on salastatud. Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Eesti teadlased osalevad aktiivselt Põhjamaade Ergonoomika Seltsi tegevuses. Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö, arvutitöö, vaimse töö ja selle koormuse, vananemise, ergonoomika teooria, metodoloogia jt probleemid
juhtudel saavad Vabariigi Valitsus ja Vabariigi President ellu kutsuda erakorralisi valimisi, Riigikohtul on õigus põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi kehtetuks tunnistada jne). Teema 4. Põhiõigused Põhiõigused on sätestatud enamuses põhiseaduse (PS) II peatükis, olles isik kõige olulisemad subjektiivsed õigused. Peamiseks põhiõiguste allikaks Eestis on PS II peatükk ning nt valimispõhimõtted PS § 57 lg 1 ja § 60 ning samuti riigikaitsega seonduvad sätted. Põhiõiguste tähtsus Põhiõiguse normidel on kõrgeim tasand õigusnormi hierarhias. Neil on ülim siduvusjõud ehk nad kehtivad kõikides õigussuhetes, kus õigussuhte pooleks on põhiõiguste kandja. Põhiõigused on ülimalt avatud ja määramatud. Osad põhiõigused sätestavad riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. 1.Kaitsefunktsioon Avalik võim ei või sekkuda üksikisiku tegevusse piirates PS-s tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi
Eelarve täiuslikkuse printsiip: eelarves peavad kajastuma kõik riigi tulud ja kulud, mis tähendab, et eelarve tuleb koostada brutoprintsiibil, kus tulud ja kulud kirjutatakse võimalikult täielikult välja. Erandi võivad moodustada teatud avaliku sektori ettevõtted, kus kasutatakse netoprintsiipi ( ei kirjuta teatud valdkondi lahti, anname neile ainult summa, mis eelarvest eraldatakse neile). Netoprintsiipi kasutatakse kui tegu on riigikaitsega, saladusega vms. Selguse printsiip: nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. Ühtsuse printsiip: leiab väljenduse kaasühtsuse põhimõttes, mis tähendab, et kõik kulud koondatakse ühte fondi- Riigikassasse. Kõik kulud tehakse samast fondist. Eesmärgist sõltumatuse printsiip: keelab tulude sidumise kuludega ehk mingite erifondide pidamist.
teadvust – tajutav, tõestav, intuitiivne • Demokraat, võim peab kuuluma enamusele • Eraomandiks peaks olema see, mis on toodetud oma tööjõuga • Ühendas idee tööst ja rikkuse tootmisest eraomandiga • Riigivõim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks • Valitsus peab sekkuma majandusellu võimalikult vähe • Valitsuse tegevus peab olema seotud kas eraomandi kaitsega, seaduslikkuse tagamisega, riigikaitsega Jean Jacques Rousseau (1712-1778) prantsuse valgustusfilosoof • Tsivilisatsioon ja kultuur on muutnud inimesed halvemaks • Materiaalses ebavõrdsuses on süüdi eraomanikud • Looduspärane kasvatus, laste sünnipäraste omaduste väljaarendamine, eemal hoida ühiskonna pahedest • Majanduslik tegevus peab tuginema demokraatlikele põhimõtetele • Kõrgeim võim peab kuuluma rahvale 15. Hinnake William Petty panust majandusteaduse arengusse.
- kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Rahvas ja relvad - relva võib omada relvaloa alusel. Eraarmeede loomine on seadusega keelatud. Turvateenuste osutamine on riiklikku tegevusluba nõudev ala, mis allub politsei järelvalvele. 8.2. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Presidendi ülesanded riigikaitsega seose - vt. PS ptk. V §78 Vabariigi president ja ptk X riigikaitse §127-131 Valitsuses kujundab riigi kaitsepoliitikat eeskätt kaitseminister. Kaitseväe juhataja on riigi kõrgeim sõjaväelane, Kaitseväe ja Kaitseliidu otsene juht. Teda abistab kaitsejõudude peastaap. Sõja ajal nimetatakse ametisse kaitseväe ülemjuhataja, kellel on erakorralised volitused. Ohu korral on võimalik välja kuulutada: 32 - erakorraline seisukord - s.t
40,2 % doktorikraadiga. Ergonoomika on arenenud Põhjamaades (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island), kus töötab ligikaudu 1500 kutselist ergonomisti, mis nende maade elanike arvuga võrreldes on mitu korda suurem maailma keskmisest. Endistes sotsialismimaades on suurim arv spetsialiste (450) Poolas, kus muuhulgas tegeldakse palju ergonoomika õpetamise probleemidega ja igal aastal korraldatakse ergonoomika rahvusvaheline seminar. Paljud ergonoomikaalased uuringud on seotud riigikaitsega, mistõttu nad on salastatud. Raske on saada andmeid uuringute teemadest ja mahtudest, mis viiakse läbi lennunduses ja kosmoseuuringute vallas. Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Kergetööstuse Ministeeriumi Konstrueerimisbüroos Tallinnas loodi tööfüsioloogia ja psühholoogia laboratoorium, mis viis läbi uuringuid õmblus-, tekstiili- ja jalatsitööstuses. 1968. loodi Tartu Ülikoolis tööstus- psühholoogia laboratoorium. Tartu Ülikoolis õpetati 1969
Auastmeta kaitseliitlased (sh reamehe auastet omavad liikmed) kannavad o väliharjutuste ajal (lasketiirus, maastikul, valvekorras jms) Maaväe välivormi o pidulikel üritustel (üldkoosolek, tähtpäevad, tseremooniad) Mereväe tavavormi, asendades vormikuue pulloveriga. Vormikandmise üldnõuded: Vormi kantakse: o teenistusülesannete täitmisel koos ettenähtud eraldusmärkidega o välisriikides toimuvatel riigikaitsega seotud üritustel vastavalt kokkulepetele Vormi võib kanda: o tähtsamatel perekonnaüritustel (oma või pereliikme pulmad, tähtsamad juubelid jms), o Kaitseväe ja Kaitseliidu tseremooniatel (Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha paraadid, liputseremooniad, teenetemärkide ja auastmete kätteandmised jt), o Eesti riigiasutuste ning välisriikide sõjaliste ja diplomaatiliste esinduste poolt
ettekäände tagasi kojuminekuks. Armees kokku 1600 meest, nendest 800 mobiliseeritud, 800 vabatahtlikku. Arvatavasti etenedas meeste vähesuse juures olulist rolli sõjatüdimus. Üsna levinud, eriti haritlasringkondades, oli patsifism. Kolmandaks põhjuseks oli oma jõudude alahindamine ja Ve jõudude ülehindamine. Neljandaks: suures osas rahvast levisid ikkagi enamlikud meeleolud. Punaarmee pealetung Narvale ja Pihkva langemine sundisid AV tõsisemalt riigikaitsega tegelema. Kokku tuli valistuse koosseisu koosolek Pätsiga eesotsas, et arutada edasist tegevusplaani: kas tuleks alistuda või võidelda? Peamiselt loodeti, et enamlus jääb mööduvaks episoodiks Ve ajaloos. 27.11 koosolekul otsustati osutada vastupanu. Vastavalt sellele otsusele kuulutas valitsus 29.11 välja kohustusliku üldmobilisatsiooni. Esialgu oli see küll üsna piiratud ulatusega. Mobilisatsiooni tulemus pidi jällegi olema 25000 meest. Mobilisatsioon ise algas 01.12-st
juhib kodutütarde peavanem. Orga- noorkotkaste malevad kõigis Eesti nisatsioon jaguneb maakondade järgi maakondades Kaitseliidu juures, kus ringkondadeks, mida juhib ringkon- nende tegevust juhivad noorkotkaste 58 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED malevate juhatused. Noorkotkaste demete tõttu Kaitseliiduga saab õppi- salga koondustel õpitakse tundma da ka riigikaitsega seotut ning kõike kodumaad ja meie riigi ajalugu ning muud, mis selles eas poisse huvitab. omandatakse skaudioskusi. Otsesi- Küsimused ? 1. Mis on kaitsejõud ja mis on kaitsevägi? 2. Kirjeldage kaitseväe ülesandeid. 3. Iseloomustage kaitseväe põhiväeliike. 4. Millistest allorganisatsioonidest moodustub Kaitseliit ja mis ülesandeid nad täidavad?
annaabi.ee 
