terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks. („... ühiskondlik kokkulepe, mis on ühiseks aluseks..“ ) Tsitaadid: 1. „Eesti avaliku sektori struktuur ei võimalda postmodernse ühiskonna väljakutsetele vastata ning seega ühiskonna ootusi tagada, mistõttu tuleb riigiinstitutsioonide reformida.“ 2. „Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on.“ 3. „Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid – see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest.“ 4
Rahva tüdimust erakondadest näitab ka see, et 2013. aprillis Emori poolt korraldatud küsitlusel oli 26-protsendiline toetus üksikkandidaatidel ja 11-protsendiline toetus valimisliitudel (Kook, 2013). Sellest järeldub, et inimesed ei ole rahul suurparteide tegevusega, kuid selle asemel, et olukorda valimise abil muuta, otsustavad nad võtta pigem passiivse rolli. Oluline osa poliitilise kultuuri analüüsimisel on rahva usaldus riigiinstitutsioonide vastu. Riigiinstitutsioonide usalduse kohta viiakse läbi regulaarselt küsitlusi. 17 aasta jooksul on Riigikogu usaldanud inimeste protsent kõikunud 32 ja 57 protsendi vahel. Keskmiselt on Riigikogu usaldanud 45 protsenti inimestest ja mitteusaldanud 48 protsenti (Reiljan ja Pettai, 2012). Seega on usaldus Riigikogu vastu suhteliselt madal, kuid võrreldes näiteks Leedu ja Lätiga, on Eestis usalduse tase kõrgem. Suurem toetus parlamendi vastu on Põhjamaades ning riikides, kus pole kommunistlikku pärandit
ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust. Kriitilised kodanikud- võivad otsustada avalikust võimust sootuks võõrduda. Riigi tegevusulatus, erinevad vaated: Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik Fukuyama lähenemine, :riik ei pea liiga paljude asjadega,aga tuleb tagada riigiinstitutsioonide tugevus. Riigi funktsioonid minimaalsed: HEAOLURIIK Erinevad heaolumudelid: Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama saavate sugulaste eest Anglo-Ameerikalik e liberaalne-inimene ise on riski võtja v kaotaja Valitsuse hindamise alused:
lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." 4. ,,Kaasaegne riik peab võimaldama oma kodanikel rääkida kaasa poliitilistes küsimustes ning kujundama sellest lähtuvalt ühiskondliku kokkuleppe, mis on ühiseks aluseks nii riigiinstitutsioonide toimimisele, kui ka igaühe elukorraldusele." 2. Too näide iga inim- või kodanikuõiguse tüübi kohta: Isikuõigused Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Tsiviilsed õigused Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või
Võimukandjad kapitaliseerivad oma seisundit, kui saab Foucault: valitsemine kui tõhus ja tootlik elanikkonna haldamine riigi tugevdamiseks. Feminism: meeste riik Kodanikeühiskond ja riik Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste kogumiga majandusliku ja kultuurilise tootmise, majapidamiselu ja vabatahtlike ühendustega ja kes sel viisil säilitavad ja arendavad oma identiteeti, rakendades riigiinstitutsioonide suhtes mitmesugu- seid mõju- või kontrollivahendeid (Keane 1988: 14) Ilma turvalise ja iseseisva autonoomseid avalikkus- sfääre sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised eesmärgid nagu vabadus ja võrdsus, osalusplaneeri- mine ja kogukonnaotsustused muud kui tühjad loo- sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja
Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola Sotsiaalkulutused GDP-st · Pere- ja lapsetoetused (EL27 = 2,2%) Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende tegevusmotiivide analüüsimine · Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja gruppidevahelise interaktsiooni analüüsimine · Eliiditeooria - põhineb pigem väikese hästi informeeritud eliidi nõudmistel (Eesti) Üldsust peetakse passiivseks ja väheinformeerituks · Süsteemiteooria - avalik poliitika on poliitilise süsteemi vastus ümbritseva keskkonna mõjudele · Ratsionalism "seos soovitud väärtuste ja saavutatud
n jälgib kriitiliselt, seab küsimuse alla ja reformib olemasolevaid demokraatlikke institutsioone n levitab teavet Kodanikeühiskond ja riik n Kodanikeühiskond on kogum institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste kogumiga majandusliku ja kultuurilise tootmise, majapidamiselu ja vabatahtlike ühendustega ja kes sel viisil säilitavad ja arendavad oma identiteeti, rakendades riigiinstitutsioonide suhtes mitmesugu-seid mõju- või kontrollivahendeid (Keane 1988: 14) n Ilma turvalise ja iseseisva autonoomseid avalikkus-sfääre sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised eesmärgid nagu vabadus ja võrdsus, osalusplaneeri-mine ja kogukonnaotsustused muud kui tühjad loo-sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja
seega peab tippjuht olema nende sidemeid hoidja ja vajadusel looja. Ka Eestis tundub olukord olevat pigem selline, kus iga institutsioon tegutseb oma huvidele lähtuvalt, mitte ei mõtle riigile kui tervikule ja koostööle teiste institutsioonidega. Teine avatud süsteemi probleem on sünergia puudumine. Taaskord peab olema tippjuht see, kes seda sünergiad loob, kuid seda on väga raske teha, sest ametnike taust on kirju, riigiinstitutsioonide omavaheline side nõrk. Samuti on vaja säilitada süsteemi töövõime, töövõime püsib kui töötajad on motiveeritud ja rahul oma ülemusega. Töötajaskonna tihe vahetumine tuleneb just sellest, et neile ei meeldi nende ülemus. Mina leian, et olla hea ülemus, peab sellel inimesel olema suhtelist avatud meel, ta peab olema valmis tegema koostööd oma töötajatega ja mitte omama suhtumist, et mina olen teie ülemus ja teie teete
a. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse b. ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle c
annaabi.ee 
