määratletakse riikluse "vabariiklik korraldus" (PS §1). PS §2 kohaselt on riigi maa alad, territoriaalveed ja õhuruum lahutamatu ja jagamatu tervik ning Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Territooriumi halduskorralduse sätestab seadus. Sellega on sätestatud riigi territoriaalse ühtsuse printsiip PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellega on sätestatud õigusriigi, s.t. seaduslikkuse, riigiehituslik aluspõhimõte. 8.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide ülimuslikkuse printsiip. PS §3 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja põhimõtted Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Vastavate normide all tuleb käsitleda eelkõige Eesti Vabariigi poolt tunnustatud või ratifitseeritud rahvusvahelis õiguse akte ja neis sisalduvaid norme. Ratifikatsioonimenetluse alused sisalduvad PS IX peatüki "Välissuhtlus ja välislepingud" sätetes
Miks läbimurre? Kindlustuse kohustuslikkus nõudis tugevat ja tsentraliseeritud haldusaparaati. Riigipiirid omandasid sotsiaalse tähenduse. Kodakondsus muutub avaliku poliitika probleemiks (pärast I MS). Mille poolest Euroopa riigid erinesid? The “Great Divide” - Universaalne ja Tööpanuse HR SAKSAMAA e. Tööpanuse mudel: Sots. kaitse juurutamise aeg ◦ 1883 (sickness). 1884 (work injuries). 1889 (old age). Sots. kaitse juurutamise põhjus- “osta” töölisklassi lojaalsust. Riigiehituslik konsolideerimisvajadus - Reich muutub tavakodaniku igapäevaelus nähtavaks Great Divide (cont): UK e. universaalne mudel. Sots. kaitse juurutamise aeg. 1911 National insurance Act 1942 Beveridge Report. 1945-1948 reformid loovad sidusa, kodakondsuse põhimõttel rajaneva universalistliku HR. Sots. kaitse juurutamise põhjus “belonging” and “sharing”. Skandinaavia HR 20. saj. I poolel: Vähem arenenud kui Mandri-Euroopa (eriti Soome, Norra). Talupoja
Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti. Esiteks tähendab ta riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigi funktsioonideks (funktsionaalne võimude lahusus). Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel (organisatsiooniline võimude lahusus)
Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti. Esiteks tähendab ta riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigi funktsioonideks (funktsionaalne võimude lahusus). Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel (organisatsiooniline võimude lahusus)
annaabi.ee 
