AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud laekumistega seotud laekumistega seotud
kuuluvad transporditöötajate ühingusse.Veel tean,et ka arstid,õed ja hooldajad kuuluvad ametiühingusse. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. § 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. § 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.Näiteks tooksin Ida-Virumaa Kohtal-Järve.Seal on suurem osa püsielanikest venelased.Kui nad ajavad asju riigiasutustes või kohalikes omavalitsustes,siis peavad nad saama vastuseid oma küsimustelee vene keeles.Samas peab aga riigiametnik kindlasti valdama riigikeelt-seega eesti keelt,muidu ta võib kaotada töökoha. § 53
Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Omavalitsusüksuse püsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku
pöörduda kaebustega avaliku sektori asutuste vastu. Esimesel aastal saabus 7300 kaebust, millest enamus on suunatud IKA ehk sotsiaalkindlustussüsteemi ja kohaliku omavalitsuse asutuste vastu. Kaebuse läbivaatamise tähtajaks on 6 kuud. Kaebused 7 jagatakse erinevate teemade ehk 5 abi-ombutsmani vahel: inimõigused, tervishoid, elamistingimused, riigi ja kodaniku suhted ning laste õigused. Ombutsmanil on õigus riigiasutustelt küsida lisateavet, dokumente või ka ametnikke küsitleda. Avalik teenistuja on kohustatud tegema koostööd, mis aitab kaasa asjaolude uurimisele ja tõe välja selgitamisele. Kreeka on jagatud 13 maakonnaks (Kr keeles Peripherie), mida juhib selle nõukogu ja 51 prefektuuriks (Kr keeles Nomoi), millest 3 on laiendatud prefektuurid. Eksisteerib ka üks autonoomne piirkond (Agion Oros (Püha Mägi) ehk Mount Athos), kuhu saavad sisse vaid meessoost isikud
Kohus võib seda teha õiguserikkumise eest 43) Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? Kohus võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse 44) Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? Jah, igalühel on see õigus 45) Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi 46) Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igalühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles 47) Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel
39. Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? 40. Kes võivad kuuluda erakondadesse? 41. Millised ühingud, liidud ja erakonnad on keelatud? 42. Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 43. Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 44. Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? 45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47. Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? 48. Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigi- asutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? 49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? 50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? 51
annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega. 10.2. Euroopa komisjoni pädevus 10.3. Konkurentsiameti õigused õigusrikkumise menetlemisel Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet: 1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks; 2) kaubaturu piiritlemiseks; 3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks; 4) erandi andmise otsustamiseks; 5) turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks; 6) koondumise kontrollimiseks; Konkurentsiametil on õigus füüsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks
allikates, ta on põhiline õppekeel haridusasutustes ning riigikeelne peab olema ka meedia. Eelneva võib lahti seletada selliselt, et eesti keel on avaliku võimu teostamise keel ja Eesti ametlik keel (Merusk jt. 2012: 92). § 51. „Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles“ (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011). Paragrahv 51 eesmärk on kaitsta kõigi õigust ametlikule suhtlusele eesti keeles ning samas kaitseb ka vähemusrahvuste õigusi (Annus 2012: 484). Kuigi põhiseadus käsitleb keelekasutust pigem üldises mõttes ning riigi tasandil, siis § 52 toob välja ka asjaajamiskeelt puudutava regulatsiooni. Seaduse paragarahv ütleb, et
§ 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. §52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt.
eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist; 6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; 7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga. (3) Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning KOV vajalikke dokumente ja muud informatsiooni. (4) Maavalitsus, selle struktuuriüksused ja ametnikud omavad teenistusväliste isikute suhtes võimuvolitusi vaid seaduses ettenähtud juhtudel. (5) Maavalitsuse kantselei, osakonnad ja ametiisikud suhtlevad VV, ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega maavanema kaudu. (6) Maakonnal võivad olla VV poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid
september o Riigikogu kinnitab reeglina aasta lõpuks Rahandusministeerium riigi eelarvestrateegia koostajana · Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. · Eelarvestrateegia koostamiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada andmeid riigiasutustelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt. Riigi eelarvestrateegia · Koondab kõik riigi tegevused, eesmärgid ja maksumused neljaks järgnevaks aastaks · Koostatakse 11 ministeeriumi ja Riigikantselei strateegiate ning RM kevadprognoosi põhjal · RES koostamisel teeb Valitsus valiku ministrite pakutud uute algatuste vahel ja otsustab olemasolevate lõpetamise
§50.Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 33 § 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. § 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses
6) osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel ametiühingu usaldusisiku kaudu käesolevas seaduses sätestatud korras; 7) oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega. Ametiühingu Õigused § 18. Ametiühingute õigused (1) Pädevuse teostamiseks on ametiühingutel õigus: 1) saada tööandjatelt, nende esindajatelt, riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt takistamatult töö- ja sotsiaalalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve puudutavates küsimustes; 2) pidada töö-, teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjate ja nende ühenduste, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks; 3) esitada ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta, mis puudutab selle ametiühingu (liidu)
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. 1) Infovabadus üldkasutavates allikates. Õigus vabalt infot kätte saada(v,raadio,meedia).Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info otsimisel. 2) Infovabadus avalikus sektoris. Riigivõim peab olema läbipaistev.Igaühel on õigus tutvuda avalikel ülesannetel kogutud infoga. Ja igaühel on õigus saada riigiasutustelt infot iseenda kohtal. Piirata võib vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul. Info saamise piiramine teatud gruppidele. Õigusi ei tohi piirata kaitseväelastel. Riik ei pea avalikustama riigisaladust sisalduvaid dokumente. Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. 6.1.11 Kogunemisvabadus Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud
KeeleS § 7: Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. § 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus KeeleS § 10 lg 1: Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 (2): Omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
annaabi.ee 
