saab pidada kapitalistliku klassi pikaajaliste huvide edendamise ning jättes kõrvale sotsiaalsed huvid. Leviaatalne riiki iseloomustab soov sekkuda ühiskonna tegemistesse ja teenida riigi huve. Sellisel riigil on 2 poolt-nõutav ja pakutav pool. Nõutav pool toimiks läbi valimiste, kus poliitikud pakkuksid kõiksugu häid programme, mis suurendaks oluliselt kulutamist, kuid seejuures ei arvestata kaasnveaid pikaajalisi kahjusid. Pakkumise pool toimiks läbi riigi enese, see tähendab, et riigiasutustel on omad nõudmised ja soovid ning need siis tasakaalustaksid poliitikute soove.Eelarve küsimused on sellised näiteks. Patriarhaalne riik on siis meeste vastane riik, kus naised soovivad enesele suurimaid õigusi ja vabadusi. Erinevad naiste rühmad soovivad erinevaid eesmärke.Tahetakse murda põhimõtet, et riiki juhivad mehed ja riiki juhitakse meeste jaoks. Riigi eliit on valdavalt mehed ja naised
· Eesti laulude dirigent nende autor (A. Kunileid) · Vaimulikku repertuaari juhatas Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga · Laulud õnnestusid kahanes korraldajate mure I päev vaimulik kontsert · Rongkäik Toomeorgu · Jumalateenistus · Õhtu Ressource'i aias kontsert · Rongkäigus koorid loositud järjekorras · Kanti kooride, kihelkondade, Eesti- ja Liivimaa lippe · Tartu riigiasutustel Vene keisririigi lipud · Kodukihelkonna rahvarõivad II päev ilmalik kontsert · Proov ülikooli maneezis · Tihe vihm, kuid palju rahvast · Kunileiu laulud läksid kordamisele · Jakob Hurda kõne eestlaste ühtekuuluvustunne rahvusliku liikumise hoogustamine · Õhtusöök Vanemuise aias III päev · Peoplatsil esinesid mõned koorid, orkestrid · Võistulaulmine Vanemuise aias (võitis meeskoor ,,Estonia")
Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduste alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutusteks on: Ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. 5. Milline sisuline vahe on valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel? Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on sisuliselt riigiorganid. Valitsusasutusteks on: · Ministeeriumid · Riigikantselei · Maavalitsused · Ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused (ehk ametite ja inspektsioonide kohapealsed struktuuriüksused, mis ei ole
° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart
Riigivõimu tunnused: 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2. Ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist 3. Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile territooriumil asuvatele isikutele. 5. Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu 6. Riigivõimul on ÜKS keskpunkt Nüüdisühiskonnas on selgelt eristuv võimu- ja valitsusasutuste süsteem ehk riik. Riigiasutustel on järgmised iseloomulikud tunnused: 1. neil on riigivõimu volitused 2. neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia 3. nad moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja kindlate ülesannete täitmiseks 4. tegevuseks saavad raha riigieelarvest 5. nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Kuna ühiskonna arengu käigus muutub valitsemine aina keerukamaks, jaotatakse valitsemisfunktsioonid asutuste vahel ära.
Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Omavalitsusüksuse püsielanik on isik,
1 kalendriaasta 12 kuud Kuni poolteist aastat Sõltub firma tegevusalast 2. Iga ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp on fikseeritud.. Raamatupidamise seaduses ettevõtte põhikirjas raamatupidamise põhimääruse ettevõtte sise-eeskirjades 3. Majandusaasta võib olla kuni 18 kuud... kui ettevõtte tegevusala seda soosib ainult ettevõtte asutamisel ettevõtte asutamisel või lõpetamisel ainult riigiasutustel 4. Audiitori järeldusotsus (auditi kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) on Majandusaasta aruande... osad lisad vabatahtlikud täiendused 5. Kes peaks koostama Tegevjuhtkonna deklaratsiooni? Firma omanikud Loomulikult raamatupidaja Äriühingu tegevjuhtkonna liikmed Äriühingu tegevjuht ainuisikuliselt 6
Kasutatakse formaate A4 ja A5. 2. Kirjaplangi esitlusväljad: 1) kirjapäeväli; 2) adressaadiväli; 3) viidaväli; 3.a) seosväli (Teie); 3.b) kuupäev ja viit (Meie); 4) tekstiväli; 5) kontaktandmeteväli. 3. Kirjapeavälja ülemine piir on 1,2cm ja alumine 4,2cm kaugusel plangi ülaservast. Päisele kujundatakse ettevõtte logo (riigiasutustel riigivapi kujutis vastavalt riigivapi seadusele) ja/või dokumendi autor (kirjasuurusega 12-24) 4. Adressaadivälja ülemine piir on 4,2cm kaugusel plangi ülaservast. Esimene rida trükitakse vasakus veerus 5,5cm kaugusel plangi ülaservas. 5. Viidaväli koosneb seosväljast ning viidast. Seosvälja asukoht on 5,5cm kaugusel plangi ülaservast ja 9,5cm kaugusel vasakust veerujoonest (adressaadivälja esimese reaga ühel kõrgusel). Rea ette trükitakse sõna ,,Teie"
3 paremini teavad hankijad meie tulevikuplaane, seda paremini on neil võimalik optimeerida oma investeeringuid, tegevust ja koormata tootmis- ja teenindusvõimsusi, mis võimaldab alandada tsüklikulusid. Loomulikut ei tähenda see, et varustaksime oma hankijaid detailsete kulu ja omahinna arvestusega. Samuti on meil suuremad eeldused saada soodsamaid maksetingimusi hankijatelt. Riigiasutustel on suurem tõenäosus saada kätte makse ja infot ettevõtetelt. Järjest olulisemaks muutub kuluarvestus ka erinevatel riigihanke konkurssidel osalemisel. Teadmata täpselt oma kulusid, võib ettevõte kaotada riigihanke konkursil konkurentidele või vastupidiselt, teha nii madala hinnaga pakkumise, et võites konkursi, läheb hilisemal tööde teostamisel oma kuludega ,,lõhki". Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid vajavad infot ettevõtte rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsute
inimestele 2020. aastal. Keskmise pikkusega eesmärk: Teha suvel 2015 värskendusremont oma hoonetes, et tagada oma hoolealustele korras elukeskkond ja kaasaegseimad elutingimused. Lühiajalised eesmärgid: Saavutada hooldekohtade 100% täituvus 2013. aasta lõpuks. 7.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Makrokeskkonna analüüs Antud ettevõtte puhul on tegemist sotsiaalhoolekandeasutusega, mis sõltub kõige rohkem seadusandlikest ja sotsiaalsetest faktoritest. Samas on tähtis koht ka riigiasutustel, kes antud ettevõtte tööd reguleerivad ning kontrollivad. Seadusandlik keskkond Seadusandlikest faktoritest on kõige olulisem Sotsiaalhoolekande seadus, mis reguleerib antud ettevõtte seadusandlikku tegevust ning lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt sätestatud nõuded hoolekandeasutustele nii elamistingimuste kui õendusteenuste pakkumise poole pealt. Lisaks on vajalik järgida ka Majandusministeeriumist tulenevaid nõudeid majutusasutuse tegevusele ning kindlasti ka tervisekaitsenõudeid
Slovakkiaga. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kok ku 70% puidu aastasest juurdekasvust (Eu ro pean Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Läti on ainsad riigid Euroopas, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme. Enamik Euroopa metsi on eraomanduses, ehkki peaaegu kõikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel märkimisväärne osa metsadest, mida nad ühtlasi majandavad.(1) Mittetööstuslike erametsaomandite osatähtsus on üsna suur Soomes ja Rootsis, vastavalt 64 ja 41% metsa kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas 8% metsa kogupindalast (Forests in Europe. http://eno.joensuu. fi/Forests%20in%20Europe.htm). Põhja-Euroopa riikides, kus metsade tulundusfunktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud
Reservi ja sealt eraldatud vahendite kohta peab arvestust Rahandusministeerium. 11. Riigile rahaliste kohustuste võtmine (RES § 60) vt õppematerjal ÕIS Lõige 1: Riigikogu otsustab riigile kohustuste võtmise. Sellest lähtuvalt on sätestatud, et riigiasutused võivad võtta kohustusi vaid tingimusel, et neile on kohustuste täitmiseks vahendid ette nähtud riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves. Lõige 2: riigiasutustel, kui RES-ist ei tulene teisiti, on keelatud võtta riigile võlakohustusi, anda riigigarantiisid või muid tagatisi, anda laenu, teha annetusi ning omandada finantsvara, välja arvatud riigi äriühingutes osaluse omandamisel riigivara seaduse alusel. Sätte põhjuseks on asjaolu, et riigile võlakohustuste võtmist, laenude ja riigigarantiide andmist ning finantsvara omandamist korraldab Rahandusministeerium
Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku.
Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku.
Dokumendi lõppu viimasele lehele tehakse tõestusmärge vasakusse veergu. Näide: Ärakirja õigsuse kinnitamine ÄRAKIRI 2) Kirja ja üldplangi ülesehitus. Kirjaplank on üldplangi alusel kujundatud plangiliik, millele vormistatakse ametikirju. Kasutatakse formaate A4 ja A5. · Kirjapeavälja ülemine piir asub 1,2 cm ja alumine 4,2 cm kaugusel plangi ülaservast. Kirjapeaväljale kujundatakse ? Ettevõtte logo, riigiasutustel riigivapi kujutis vastavalt. ? Dokumendi autor (kirjasuurusega 1224) ? Formaadil A5 vormistatakse kontaktandmed kirjapeaväljale. · Adressaadivälja ülemine piir on 4,2 cm kaugusel plangi ülaservast. I rida sellel väljal trükitakse vasakus veerus 5,5 cm kaugusel plangi ülaservast. · Viidaväljale trükitakse: ? Seosviit, mille asukoht on 5,5 cm plangi ülaservast ja 9,5 cm kaugusel vasakust veerujoonest. Rea ette trükitakse sõna 'Teie'. Täidetakse ainult siis, kui koostatakse
Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi. VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE/VORMISTAMINE Maa-,haldus ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. KIRI Kõik dokumendid vormistame A4 formaadis. Pole vahet, kas vormistada kiri äriühingu või riigiasutuse nimel. Äriühingutel on logo, riigiasutustel pitsat. Logo on kuskil keskel üleval. § 13. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid (1) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse dokumendiliigist lähtudes järgmisi rekvisiite: 1) väikese riigivapi kujutis; 11) ühevärviline kohtusüsteemi logo; [RTL 2009, 57, 824 - jõust. 01.10.2009] 12) täisvärvides kohtusüsteemi logo; [RTL 2009, 57, 824 - jõust. 01.10.2009] 2) dokumendi väljaandja; 3) kohtu registrinumber; 4) dokumendiliigi nimetus; 5) väljaandmise koht;
konkreetsemaid regulatsioone ja soovitusi, seda eriti rahvusarhiivi tasandil, et asutuse piires oleks võimalik erinevaid valdkondi ühtlustada ning kujundada ühtset ja selget arusaamist dokumendi- ja arhiivihalduse vahel. Märkimist leidis ka "Infosüsteemide turvemeetmete süsteemi" nõuetest tulenevate meetmete rakendamise vajadus infosüsteemides. Kokkuvõtteks võib öelda, et vastanud asutustest oli maavalitsuste valmisolek parem kui seda on ministeeriumitel ja riigiasutustel, seda nii riskide hindamise kui ka ennetus- ja turvameetmete osas. Ministeeriumitelt kui valitsusasutustelt oleks eeldanud suuremat valmisolekut hädaolukorraks. Võimalik, et põhjus võib olla selles, et puuduvad selge ja ühene metoodika ning juhendid, mis lihtsustavad asutustes asjakohaste tegevuste elluviimist, mida tuleks hädaolukorraks valmisoleku puhul teha. Kindlasti võiks olemas olla just ühine metoodika, kuna tundub, et paljud asutused
eest. Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Riigivapi seadus Kehtestatakse Eesti Vabariigi riigivapi heraldiline kirjeldus ja kuju ning riigivapi kasutamise tingimused ja kord. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel. Riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide registreerimine. Riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide hoidmine ja hävitamine. Raamatupidamise seadus Raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise dokumendi ja nende säilitamise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Tõestamisseadus kehtestab notari pädevuses olevate tõestamistoimingute tegemise korra. volikirja kehtetuks kuulutamine
firmade hoonete esiseid haljasalasid. · Vimpli soovitatav pikkus on pool lipumasti kõrgusest. EESTI RIIGIVAPP · Eesti Vabariigi tunnus on riigivapp. · Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. · Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega. · Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavate organitel ja isikutel. · Riigivapil on kaks kuju suur ja väike riigivapp. · Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus, väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus. · Riigivapi kasutamise korda reguleerib riigivapi seadus. · Väiksel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. · Suurel riigivapil ümbritsevad külgedelt ja alt vapikilpi kaks ristuvat kuldset tammeoksa.
§ 5. Ametiühingute sõltumatus (1) Ametiühingud on oma seaduslikus tegevuses sõltumatud tööandjatest, nende ühendustest ja nende esindajatest, riigiasutustest ja kohalikest omavalitsusüksustest ning teistest organisatsioonidest. (2) Ametiühingutel on õigus iseseisvalt korraldada oma tegevust ja juhtimist, sealhulgas töötada välja oma põhikiri, koostada tegevuskavasid ning vabalt valida oma esindajaid. (3) Tööandjatel, nende ühendustel ja esindajatel, riigiasutustel ja kohalikel omavalitsusüksustel on keelatud ametiühingute laialisaatmine, tegevuse piiramine või keelustamine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse. (4) Ametiühingute tegevuse lõpetamine toimub ainult vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. § 16. Töötajate esindamise põhimõtted (1) Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve.
turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele; head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste, elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu. Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku
väidab, et tegemist on hea kodulehega, on ilmselt aeg teenusepakkujat vahetada… Kui analüüsida erinevaid kodulehekülgi ja selle põhjal anda vaid üks soovitus, siis minu oma oleks järgmine: ärge ajage asja liiga keeruliseks – lehel ei tohiks kokku olla üle kolme taseme, kuhu saab edasi minna, ja peamenüü peaks alati jääma lehekülje servas nähtavaks, sest see lihtsustab olulisel määral kasutaja jaoks leheküljel orienteerumist. Kui infot on rohkem (suurtel riigiasutustel, ülikoolidel jt), siis tuleb rohkem vaeva näha sellega, et info loogiliselt grupeerida ning ikkagi võimalikult selgelt ja hästi esitada. Lihtsaid ja tasuta võimalusi kodulehe loomiseks pakuvad näiteks Eesti päritolu Edicy (http://www.edicy.com) ja Wordpress (http://www.wordpress.com). Britte Maidra (2010) toob oma bakalaureusetöös välja (Jakob Nielseni, Steve Krugi, Lena Claxtoni ja Alison Woo põhjal), milline peab olema kasutajale mugav koduleht. 1
hädaolukorrad (haiguste levik, mür- vad hädaolukorrad ka inimeste elu ja gistused); tervist ning keskkonda ja majandust. 3) keskkonda kahjustavad hädaolu- Suurte keskkonnareostustega kaasneb korrad (keskkonnareostus); oht inimeludele ja riigi majandusele. 4) majanduskahju tekitavad hädaolu- Raskeimate ja ohtlikemate hädaolu- korrad (finantskriisid, pankrotilaine). kordade puhul on riigiasutustel õigus kasutada inimeste ja riigi kaitse huvi- Joonisel 3.2 on kirjeldatud hädaolu- des lisavolitusi. Kõige raskemad häda- kordi nende raskusastme järgi. Riigi- olukorrad on eriolukord, erakorraline kaitse korraldus peab hea seisma sel- seisukord ja sõjaseisukord. le eest, et riigikaitse eest vastutavad institutsioonid ja asutused tagaksid Erinevate hädaolukordade lahenda-
annaabi.ee 
