haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal. Jelizaveta Petrovna - valitses Vene keisririigi 20 aastat. 1761 - aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III
Kelle eon vaja kohalikku omavalitsust Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni maavalitsus ja omavalitsusliit. Maavalitsus riigiasutusena ise kätkeb omavahel sisemises konfliktis olevat probleemide kompleksi (1) riigi huvide esindamine maakonnas nagu riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, riiklike eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kontroll, kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole
Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei innustanud ka riigiametnike selgitustöö taime kasulikkusest. Otsustavaks sai alles 1771/72. aasta ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutusena Manufaktuurikontor, kelle ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ja oskustöölisi. Peamiseks tööstusharuks jäi ikkagi rauatööstus, raud oli ka tähtsaim väljaveoartikkel. Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse
Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas.
Maakogud: Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos (eelkõige käsitleti välispoliitikat). 1649. võeti vastu ,,Maakogu seadustik" (järelandmised aadlikele, vormistati talupoegade pärisorjus ja sunnismaisus). Pärast 1653. enam Maakogu kokku ei kutsutud, seda asendasid nõupidamised seisuste kaupa. Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus
tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne, nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli
üritustele. “Muusikavaldkonna toetusprogrammi “ eesmärk on toetada professionaalseid kollektiive, festivalide järjepidevust ja arengut. Eesti interpreetide ja heliloojate võimaluste suurendamine oma looming tutvustamisel ning elanikkonna võimaluste parandamine selle juurdepääsuks. 9. Tutvustage Etendusasutuse seaduse alusel reguleeritavate etendusasutuste tüüpe. Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutusena – riigietendusasutus. Kohaliku omavalitsuse asutusema – munitsipaaletendusasutus. Riigiasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutusena – sihtasutusena tegutsev etendusasutus. Eraetendusasutus – tegevust reguleerib niivõrd see, mis on seaduses nimetatud. 10. Tutvustage Rahvakultuuri keskuse „Regionaalse kultuuritegevuse toetamise“ toetusprogrammi. Sõltub hasartmängumaksust. Eesmärk on lua ja säilitada kultuurist osasaamine Ning kultuuriloome võimalus Eestis
aadlikele.Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda. Peeter I ja tema reformid: Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682- 1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu. Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli oma õuekohus millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. paleepöörete ajajärk: Peeter I loodud absolutistlik
vabadust · Õigusemõistmises asendati kirjalik kohtuprotsess suulise menetlusega · Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega · Töötati välja ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks · Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused. Venemaa Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti
ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka
teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus Ametnikud ja avalik võim Ametniku mõiste: Ametnik on teenistuses ametiasutuses, mille loend on toodud ATS § 6 lõigetes 2 ja 3 ning ta on võetud selles ametiasutuses teenistusse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Ametniku mõiste avatakse avaliku teenistuse seaduses tema: a) töötamise (teenistuses olemise) koha - selleks on ametiasutus ja
10 Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus o Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Need teenindavad
hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus o Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Need teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse,
ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis 1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861) Absolutism Venemaal Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide loomist. 1717. Aastaks oli rajatud kolleegiumide süsteem, millele rajati Peterburgi spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima,
Laiendati maavaldust ja kinnitati selle päritavus. Seadustik vormistas lõplikult pärisorjuse. Talupojad ja nende vallasvara muutusid mõisahärra omandiks. Sellega kaasnes ka sunnismaisus. Pärast 1653.a Maakogu enam kokku ei kutsutud. 12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist. Kolleegiumi juhtis president. 21 Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi. Algul 8, hiljem kasvas. Üritas lahutada kohtu- ja administratiivvõimu. Jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Absolutism omandas väga eheda kuju. Paleepöörete ajajärk Peeter I absolutistlik valitsemisviis säilis ka tema järglaste ajal, kuigi seda mõjutasid
Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest. Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all. Vaimulikele oli keelatud hobuste võiduajamised,näitemängu ja loomavõistluste külastamine. Piiskopiametid ei tohtinud sattuda valedesse kätesse. Kiriku rahvas ja juhid pidid olema kandidaadi osas üksmeelel. Kui ükmeelt ei saavutati oli tähtsamaks kiriku juhtkonna otsus. Piiskopi valimine ja ametisse seadmine. Ta pidi olema laitmatu eluviisiga.Rahvalt tuli küsida vastuväiteid, et
Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest. Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all. Vaimulikele oli keelatud hobuste võiduajamised,näitemängu ja loomavõistluste külastamine. Piiskopiametid ei tohtinud sattuda valedesse kätesse. Kiriku rahvas ja juhid pidid olema kandidaadi osas üksmeelel. Kui ükmeelt ei saavutati oli tähtsamaks kiriku juhtkonna otsus. Piiskopi valimine ja ametisse seadmine. Ta pidi olema laitmatu eluviisiga.Rahvalt tuli
annaabi.ee 
