ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud.
Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku.
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna
tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht
" nii selgitab kõike Eesti inimeste loodud netilehekülg in.ee. Innovatsiooniaastal on üle 150 koostööpartneri, kes kõik aitavad Eestit paremaks muuta tehes uusi koolitusi, korraldades konverentse, konkursse ja tunnustamisaktsioone. Üks suurimaid ettevõtmisi on kevadel toimuv mõttekoda ,,Teeme ära meie Eesti", kus arutatakse, kuidas asju veel paremini saaks teha. 2009. aastal toimub veel viis suurt ettevõtmist: · Osale.ee Osalusveebi osale.ee kaudu saavad kodanikud riigiasjades sõna sekka öelda · Riigiportaal Riigiportaal on koht, kus kodanikud, ettevõtjad ja ametnikud saavad kasutada avalikke e-teenuseid ja otsida riigi kohta käivat info · Innovatsiooniaasta(IN) Innovatsiooniaasta on kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele · Ajujaht Ajujaht on noorte ettevõtluskonkurss, mille eesmärk on toetada noori ettevõtlusega alustamisel ja
Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda
Tuhanded orjad, kes roomlaste kätte langesid löödi Via Appia äärde risti. 1. sajandi keskpaiku eKr olid Roomas kõige mõjukamad 2 väejuhti: Pompeius ja Caesar. Julius Caesar polnud esialgu veel millegi erilisega silma paistnud. Kuid ta oli väga suursugust päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. 60 a. eKr sõlmisid Pompeius ja Caesar omavahel kokkuleppe milles nad lubasid üksteist riigiasjades alati toetada. Roomlased kutsusid tänapäeva Prantsusmaad Galliaks. Kogu Gallia vallutamine tõotas roomlastele suurt sõjasaaki. Caesar sai konsuliks ning asus Galliat vallutama. Üksteise järel langesid sealsed rahvad Caesari võimu alla. Caesar tahtis võita läänes samapalju kuulsust nagu oli Pompeius võitnud Idamaades.
aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket.
Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtib tänapäeval enamus riikides. Antiikajal tekkisid esimesed teatrid, mis sai alguse Dinysosele pühendatud pidustustest. Näidendi sisu, kas siis tõsise sisuga tragöödiad või lõbusa sisuga komöödiad, panid alusega zanrite tekkele. Vana- Rooma teater sarnaneb rohkem tänapäeva teatriga, sest juba Vanas- Roomas võis näha näitlemas ka naisi. Olümpiamängudest on saanud traditsioon, mis sai alguse Antiik- Kreekast
Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. 3. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtiga ka tänapäeval enamus riikides. 3 elementi Rooma kultuurist meie kultuuris: 1. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus , pani aluse õigusteaduse tekkele. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna - rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast.
Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli
uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid, suurema ulatuse sai orjapidamine. Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, kodakondsusel polnud enam riigielu ja -kaitse korraldamisel tähtsust. Kirjandus. Teater kaotas senise tähenduse komöödiad käsitlesid armastust ja olustikulisi teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule
Rooma impeeriumi allakäik, hukkumine ja õppetund Ajaloolises perspektiivis varisevad kõik tsivilisatsioonid kokku. Rooma tõusis üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres, olles vallutanud kogu Itaalia. Rooma impeeriumi varisemise põhjuseid arvatakse olevaid mitmeid. Sisemised põhjused- sisetülid rikaste ja vaeste vahel. Kuna riigiasjades kaasa rääkimine eeldas täielikku pühendumist, siis oli rikastel vaba aega rohkem. Vaesemad pidid tööd tegema, et peret ära toita. Ning see tähendas, et rikkam rahvakiht määras rohkem. Orjade sagedased ülestõusud mõjutasid ebastabiilsust. Orjad soovisid saada peremeestest sõltumatuteks ja vabadeks Rooma kodanikeks. Riigipöörded ja kodusõjad- oli ikka keegi, kes soovis saada kõige Rooma ainuvalitsejaks. Välisteks põhjustks võib pidada impeeriumi suurust
2) Igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 3. Nimetage kaks Rooma vabariigi valitsemise sarnasust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Olid rahvakoosolekud 2) Oli senat. 4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud
või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel vähemalt teatud juhtudel õigus omi asju mehest sõltumatult hallata. Vaarao peanaisel oli isegi õigus teatud riigiasjades kaasa rääkida. Abielul polnud tol ajal üheselt mõistetavat tähendust nagu tänapäeval. Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas
Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas (Ateena) * Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. * Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas. * Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna
Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- · Senat valitseja nõuandja. · Senat ei saanud enam riigiasjades kaasa korral- rääkida, sisuliselt muutus ta Rooma linna dus nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud. · asevalitsejate ülesandeks oli provintsi · asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike jäi vaid maksude kogumine. rahutuste mahasurumine, kohtupida-
Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja
Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata
Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine on seadusega keelatud ja karistatav. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaüks süüdistada vaid iseend, sest meil kõigil, hääleõiguslikel kodanikel, on olnud see võimalus. Eesti riigis pole kohustatud kedagi uskumast mingisugust usku. Pole määratud ei riigiusku ega sundmõtlemist. Igaühel meist on usu- ja mõttevabadus. Samuti puudub Eestis ka riigikirik. Põhjuseks võib olla see, et eestlased on Euroopa üks ebausklikum rahvas. Kuid
Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Pompeia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui...
Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad
kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks. Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate ja tervete laste sünnitamine ning majapidamise eest hoolitsemist
Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le.
Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Kõik orjad ei kuulunud eraisikutele ,oli ka riigiorje. Kreeklased pidasid orjapidamist täiesti loomulikuks ja kellegi ei tulnud pähe sellele vastu vaielda. Nagu riigiasjades, nii oli ka perekonnas kogu võim meeste käes. Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA
- osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2. Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal) - nelinurkne siseõu 3. Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast - andreion * ,,meeste ruum" kreeka keeles ühendada. *kõige esinduslikum ruum * koguneti andreionisse * külalistetoa otstarbega * naised enamasti ei osalenud
kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis Sparta ülemvõim 404-371: Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta.
ümber ja tapsid . Julius Caesar Julius Caesar oli suursugust päritolu ning pidas ennast Romuluse sugulaseks . Caesar valiti tutvuste ja sugulussidemete kaudu ülempreestriks . Tema tahtisel korraldati vaestele vaatemänge ja jagati tasuta leiba . Lihtrahvas armastas Caesarit kuna ta tegi nende heaks paljut . Pompeios ja Caesar sõlmisid aastal 60 eKr kokkuleppe, milles nad lubasid üksteist igati toetada erinevates riigiasjades . Caesar sai konsuliks ning suundus Calliat vallutama . Sealsed rahvad langesid tema võimu alla . Caesar tahtis võita samamoodi kuulsust nagu Pompeios oli võitnud Idamaades , ainult tema tahtis võita kuulsust Läänemaades . Caeras ja Pompeios hakkasid üksteist aegamisi vähem usaldama ning aastal 49 eKr toimuski nende vahel suur kodusõda . Mõlemad tahtsid ise olla mõjukam mees Rooma riigis . Mõlemal olid ka oma enda leegionid , kelle peale nad võisid igas olukorras kindlad olla
Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu. eKr) Periklese aeg oli Ateena ajaloo hiilgav ajajärk Solon (594 eKr) Ateena riigimees ja luuletaja, kes kärpis mõnel määral http://www.abiks.pri.ee aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimises KreekaPärsia sõjad VäikeAasia läänerannik ja ka Kreeka linnriigid oli pärslaste poolt vallutatud u 500 a eKr. Pärsia kuningas Dareios ründas aastal 490 eKr Atika maakonda. Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide kaitsmine, Salamise merelahing (võideti tänu Themistoklesele), Palataia lahing, mille tulemusena
territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraatia · Demokraatlikus riigis eksisteerivad kodaniku õigused ja vabadused. · Riigivõimu teostamine : o Otsene demokraatia kõik osalevad riigiasjades. o Esindusdemokraatia valitakse inimesed riigiasjade tegemiseks, esindajad riigikokku. · Avatud ühiskond = kodaniku ühiskond. · Demokraatia on rahva valitsus, st et valitsemises on igaühel võimalus osaleda ning igal inimesel on teatud põhilised õigused, mille poolest ta on teiste inimestega võrdne. · Avatud ühiskond on selline, kus otsusetegijad annavad rahvale pidevalt aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel.
, perekonna pea. Polis: ( Sparta, ateena, korintos) tunnused: sõltumatu, rahvakoosolekud, kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik
juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas. senaatorit. Rahvakoosolek- Rahvakoosolekud ei Sõjavägi- Esialgu koosnes sõjavägi toimunud enam peale vabariiki.
Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7. eluaastast kodust eemal, tegelesid sõjaliste ja kehaliste harjutustega. 20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel.
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine,
ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4
tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka panteoni jumalate sarnastena. Kreeka ajaloolase Polybiose (II saj eKr) HINNANG RELIGIOONI TÄHTSUSELE ROOMA RIIGIS Rooma riigi suurim eelis teistega võrreldes seisneb minu meelest selles , kuidas nad usuasju korraldavad. Mulle näib, et see, mida teisal peetakse etteheidet väärivaks , hoiab Roomas riigiasju koos. Pean siin silmas jumalate kartmist, mis on roomlastel nii eraelus kui ka ühistes riigiasjades tõstetud sellise määrani, et rohkem polegi võimalik karta. Paljudele näib see imekspandav, kuid mina arvan, et seda tehakse rahvahulga heaks. Kui riik koosneks tarkadest meestest, siis poleks see tarvilik. Ent kui iga rahvas on kergemeelne ja täis keelatud himusid, arutut raevu ning vägivaldseid kirgi, siis jääb üle teda vaos hoida ainult varjatud hirmude ja muu taolise näitemänguga. Seetõttu näib mulle, et muistsed(riigimehed) ei andnud juhuslikult rahvale usku
suuresti orjatööjõudu Kuidas on seotud orjandus ja vabadusel põhinev riigikord? Tänu sellele, et töötegemisega tegelesid peamiselt orjad, said kreekalsed kuuluda vabasse ja täieõiguslikku kodanikkonda ATEENA Algselt põhines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus tähtsus Alates 594a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi ning andis lihtrahvale suurema õiguse riigiasjades kaasa rääkida Rahvakoosoleku tähtsus suurenes järk-järgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu) 5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud
Valitsemine Esimene kuningas- Romulus *Rahvakoosolek Riigi juhtimine koondus Keisrid piiramatu võimuga (rajas Rooma linna). Kokku *Senat 300/600 ainuvalitseja kätte- keiser. Senati valitsejad. Senat muutus Rooma valitses üksteise järel 7 kuningat. *Magistraadid- igal aastal valitavad istungid jätkusid ja igal aastal linna nõukoguks, riigiasjades riigiametnikud Kuningas kinnitati ametisse valiti magistraadid. Rahvakoos- enam kaasa ei rääkinud. Linnade *Konsul-(2) kõrgeimad magistraadid
Nüüdismaailmas on türannia mõiste natuke muutunud, võrreldes Vana-Kreekaga. Kolmas valitsemisvorm demokraatia -sai alguse 594. aastal eKr Soloni reformidega ning jõudis haripunkti Periklese ajal, kui Ateena linnriik oli saavutanud oma hiilgeaja. Tolleagsed demokraatia nähtused ei ole kindlasti samad, mis tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste
sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- Senat valitseja nõuandja. Senat ei saanud enam riigiasjades kaasa korral- rääkida, sisuliselt muutus ta Rooma linna dus nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud. asevalitsejate ülesandeks oli provintsi asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike jäi vaid maksude kogumine. rahutuste mahasurumine, kohtupida-
pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks:
Isikud pidid olema vähemalt 60 aastased. 32) Agoraa-koosoleku- ja turuplats 33) Andreion-maja kõige esinduslikum ruum, külaliste tuba. Paiknes tavaliselt õue tänavapoolses küljes. 2. Isikud (kes oli ja mida ta tegi?) 1) Perikles-tänu temale kehtis 5 saj keskpaigas Ateenas demokraatlik kord. 2) Solon-Ateena riigimees, kes kärpis aristokraatia eesõigusi ning andis lihtkodanikele suurema võimaluse riigiasjades kaasarääkimisele. 3) Prometheus-Inimesi õpetav ja aitab titaan. Õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi. 4) Homeros-pime laulik, kreeklased pidasid teda mitme eepose autoriks. 5) Aischylos-5 sajandi esimese poole kuulsaim Ateena tragöödia kirjanike. 6) Sophokles-Kuningas Oidukuse autor, tema teosed on peetud kõige täiuslikumateks selles zanris. 7) Pythagoras-matemaatik ja filosoof
Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Preikles,kes edendas laevastiku ja ateena võimsust,siseriigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades. Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr. Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu, mis võimalda Ateenal oma jõu taastada. 371 a ekr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. Sparta ülemvõim lõppes. Makedoonia tõus 359-338 a ekr. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuninga Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide
lossi Mükeene järgi. Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud)
tänapäeval moslemi naine. Rooma ühiskond oli palju võtnud üle Kreeklastelt, aga ikkagi suutis Rooma ennast eristada kreeklastest. roomlased olid väga uhke rahvas ja väga agressiivne. Rooma riik oli sõjamasin mis oli pidevalt sõjas. Nad kutsusid ennast Marsi poegadeks Mars e. kreeklaste jaoks Ares. Mars oli roomlaste jaoks palju suurema tähtsusega kui kreeklaste jaoks Ares. Roomas oli 2 kodaniku kihti patriitsid ja pleibed, alguses pärast kuningavõimu kukkutamist võis riigiasjades ainult osaleda patriitsid, aga tänu pleibede rahulolematusele enda staatusega hakkasid nad enda õiguste eest rohkem võitlema. Alguses nõudsid pleibed õigusi valida oma seast riigiametnikud ja tekkis rahvatribuun mis ei lasknud teha ülekohtuseid otuseid pleibede suhtes. Hiljem kadus patriitside ja pleibede seisusevahe ja kõik roomlased moodustasid ühtse seaduse ees võrdes kodanikkonna. Kuid see ei tähendanud tegeliku võrdsust päriselt oli rooma riigi juhtimine
Kõige tuntumad Egiptuse hauakambrid olid püramiidid-vaaraode matmispaigad.Perekond ja olustik- Egiptuses olid tavalised paarperekonnad. Abiellumisel säilitasid mõlemad osaliselt eraldi vara ja ka nende ühisest varast ühte kolmandikku võis naine enda omaks pidada. Egiptuse naistele kuulus perekonnas ja ühiskonnas eranditult kõrge positsioon. Vaaraod pidasid mitmest naisest koosnevaid haarmeid, kus üks naine tõusis teistest esile. Teda peeti tihti vaaraoga võrdväärseks ja ta võis riigiasjades kaasa rääkida. Eluolu- Tegu oli maaühiskonnaga, suuremad linna ei määranud olustiku üldilmet. Ülikud elasid luksuses, veetsid aega rohkete külaliste seltsis, käisid pidusöökidel.Talupojad aga elasid väikestes savionnides ja nende päevi täitis töö. Egiptuse kultuur Tsivilisatsiooni tekkega samal ajal tekkis ka kiri, egiptuse kirjamärkideks on hieroglüüfid, mis väliselt meenutavad piltkirja, on keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aega nõudev, ja mida kasutatati
hääletaks üksikisiku poolt, mis vähendaks erakondade mõju ja võimu. Vapsid tahtsid ka edaspidi rahvale kui kõrgemale riigivõimu kandjale osa võimu teostada rahvaalgatamise ning rahvahääletamise teel ning ka Riigikogu ja Riigivanema valimise kaudu. Tahtsid lõpetada erakondade rahva kulul elamise. Peale 1934. aasta pööret on olukord, aga sootuks vastupidine. Juhipositsioon läheb ühele grupile ning rahval puudub võmalus rääkida kaasa riigiasjades. Niisiis ei teostunud vapside ideoloogia ja seepärast ei saa väita, et 1934. aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik. Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa ning Eesti ei suutnud mõlemaga sõdida, tuli leida ühest neist liitlane. Vapside jaoks oli see Saksamaa. Seepärast nimetas Nõukogude Venemaa vapse fasistideks, kuigi vapse iseloomustas antimarkism, natsionalism ja proautoritaarsus, puudus neil juhikultus,
Riik muutus väga võimsaks. Senatid olid väga kogenud riigimehed ja senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid
annaabi.ee 
