RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
eKr ROOMA TIBERI JÕGI SILD LATIINID ROMULUS I VABARIIGIKS KUNINGAS PONTIFEX MAXIMUS - PLEBEID PATRIITSID RIIGIKORD, KUS SUUR SILLAEHITAJA VAESED, EI TÄIEÕIGUSLIKUD 509. eKr RIIKI JUHIVAD PÄÄSENUD KODANIKUD RIIGIAMETISSE KUKUTATI RAHVA VALITUD OSTIA SADAM VIIMANE AMETNIKUD KEELATUD OMAVAHEL CLOAKA MAXIMA- ABIELLUDA KUNINGAS MAA-ALUNE KANAL SENAT-
koormisi. Varase vabariigi perioodil jagunes Rooma kahte klassi: patriitsideks ja pleideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romilise ajal. Patriitidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid vahepeal patriitsidelt laenu võtma . Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Patriitside ja Plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Natukese ajajärel lasid patriitsid neid pidada omaette koosolekuid ja valida endile rahvatribuunid( spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike otsuse.) Hiljem keelati ka võlaorjus, tühistati abielu keeld ja plebeid lubati riigiametisse,samuti jagati neile maatükke. Kaheteistkümne tahvli seadused
kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse. Patriitsid olid jõukad maavaldajad ning nad omasid palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Nemad võisid osaleda üksnes rahvakoosolekutel. Kuna patriitside elu oli parem ning suurem osa seadusi olid nende kasuks, ei saanud plebeid ja patriitsid omavahel läbi. Siiski pidi plebeidega arvestama, sest nad moodustasid enamiku Rooma rahvastikust ja selle tõttu loodi plebeide huvide kaitseks rahvatribuunid. Kuna plebeid
jäid paljud endised käsitöölised töötuks. Kuna vabrikandile oli kõige odavam tööle palgata lapsi, täitusid vabrikud alaealistega ning alla veerandi töölistest olid täiskasvanud mehed. Eriti kehv oli olukord Iirimaal. Ligi pool elanikkonnast oli äärmiselt vaene ning sealsete talupoegade õlul oli ränk maksukoorem. Kuna iirlased olid katoliku usku, ei tohtinud nad kuni 1829. aastani riigiametisse saada. Hiljem see kitsendus tühistati, kuid iirlased sellega ei leppinud nad tahtsid saada iseseisvaks riigiks ning taastada oma parlamendi, mida nad aga nii pea ei saavutanud. Eluolud 19. sajandi Inglismaal ei olnud kohe kindlasti head. Talupoegade igapäevaelu sisaldas vaid pikkasid ja kurnavaid tööpäevi ning pidevat muret, kuidas leib lauale saada
rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. *diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai
arvetstatakse. Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi. Üheks puuduseks on see, et valitsemine ei ole alati stabiilne, näiteks on valitsuses esindatud palju parteisid, mis kõik taotlevad oma huve. See, et valituses on palju paretisid võib endaga kaasa tuua selle, et otsuste langetamisega läheb kaua aega. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, et oma rahva huvide eest seista. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas
provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta 4. puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ? kui rooma oli vallutanud endale suure ala, siis ta teadis et võib tekkida ta vastu suur ülestõus ning
majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" Võimude lahususe põhimõte Põhiseadus sätestas võimude lahususe: Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur
-Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. Milline loom imetas pärimuse järgi kaksikvendi , kellest ühest sai tulevane kuningas. -Emahunt 9. Kuidas jagunesid klassid Rooma ühiskonnas? -Patriitsid (ld k patres isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. -Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. -Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi? -Enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega.
aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun? • Rahvatribuun – plebeide seast valitud esindajad, kellel oli õigus tühistada senati ja konsuli otsuseid Itaalia alistamine • Miks on oluline aasta 265 eKr? • Rooma vallutab Itaalia aastaks 265 eKr. • Jaga ja valitse- mida see tähendab? • Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi;
end kogukonna lihtliikmetele. Arvatavasti tekkis see kiht kuningate ajal, kuid nende positsioon tugevnes vabariikliku korra kehtestamisega. Patriitsid olid juhtinud kuningavõimu kukutamist. PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka ka plebeide hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid nad patriitsidele selgelt alla paljud neist olid patriitside kliendid nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatise nad ei pääsenud abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid nii mõnigi kord rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus neid ei lastud patriitside usulistele talitlustele neil puudus õigus kasutada ühismaad õigusteta olukord koormas plebeisid, eriti neid, kes olid
kasvatajal Johan Skyttel, kelle kuningas määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks. Tema eestvõttel asutati Tartus 1630. aastal gümnaasium, 1631. aastal ka Riias ja Tallinnas. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf oma sõjaleeris Saksamaal alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Nimeks sai Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. Kehtestati kord, et Eesti- või Liivimaal mõnda riigiametisse asumiseks tuli veidi aegagi Tartus õppida. Rootsi aja jooksul jõudis ülikoolis õppida üle 1600 tudengi. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Samuti hakati kirikute juures talupoegadele katekismust ja kirikulaule õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati ka piibli tõlkimist.
Lihtrahvas moodustas alamkihi. Alistumise tunnusena pidid hiina mehed ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi. Kuid hiinlased ei andnud alla. Tekkis palju uusi salaühinguid(,,Triaad", ,,vanemate Vendade Ühing" jt), kelle eesmärgiks oli mandzude võimu kukutamine. Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus olulisi muudatusi ei toimunud: riigiametisse astumiseks oli vaja sooritada eksamid,kus tähtsal kohal klassikaline kirjandus, kehtivad seadused, kalligraafia, luulekunst. Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut.
5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta) Türannia- autoritaalne vägivalla reiim, hirmuvalitsus, Türannia on ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja (nt lühikest aega oli Ateenas, kukutati see ära ja tuli kõige õigem demokraatia Ateenasse) 7
rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati seisuslikud eesõigused, võrdustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst ja kaotati kirikukümnis. Kiriku maad võõrandati ja pandi oksjonile.. Võrdustati õigused riigiametisse astumisel. Võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'', mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Tuli usuvabadus Kaotati aadliseisus, paljud aadlid lahkusid riigist. Ka kuningas LouisXVI üritas koos oma naise Marie- Antoinette'iga maalt põgeneda, kuid ebaõnnestunult. Piiril nad tabati ja hiljem hukati. Revolutsiooni esimestel aastatel võeti vastu põhiseadus ja Prantsusmaast sai
Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele
Võrdsed võimalused aga tähendavad ka seda, et igaühel peab olema ligipääs riigis toimuvale. See peaks tähendama, et Interneti puudumisel ei jää see isik ilma aktuaalsetest teemadest. On erinevaid allikaid info kogumiseks- suured ekraanid tänavatel, üleriigilised ja kohalikud ajalehet jpt. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, nii poliitilisi kui apoliitilisi, oma rahva huvide eest seismiseks. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse
04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei teeninud sõjaväes,puudus õigus kasutada ühismaad. Patroon- rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed e kliendid oma kaitse alla. Klient- vabad isikud, kes olid langenud sõltuvusse mõnest suursugusest ja rikkast roomlasest. Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Senat- valitsev riiginõukogu, +60a. Konsul- magistraadis oli neid 2, neile
toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatlikumad, ning tänu sellele muudeti 88 a. riigi põhiseadust. Jätkusid suured muudatused avalikus halduses. Riigiametisse tööle soovijad olid kohustatud läbima konkursi. Kõike seda saab seletada Brasiilias valitsenud sõjaväelise võimuga. 90’ndaltel hakati siiani riigi valduses olnud korporatsioone erastama. Võeti eeskuju Suurbritannia reformidest. Paljud avalikud asutused muudeti täidesaatvateks asutusteks ja ühiskondlikeks organisatsioonideks. Järjest enam hakati propageerima allhanget ning avaliku ja erasektori partnerlust. Loodi mitmeid kommunaalteenuseid ja muid strateegilisi
Milliseks kujunes Rooma vabariigi-aegne riigivõimuaparaat? Vihik, TV 124 Riigi igapäevaelu juhtis kuningas. Rahvakoosolek valis riigipea ja riigiametnikud. Riigiametnikud pandi paika valimise teel. Kõige tähtsamad riigiametnikud olid magistraadid ja senat. Riigiametnikele ei makstud palka. Lõplik sõna otsuse langetamisel kuulus senatile. Vabariigi kehtestamine Roomas 510 a eKr. Riiki juhtisid iga aasta vahelduvad magistraadid ja senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolek valis riigiametnikud. Riigiametnikele palka ei makstud. 5. Mis on nobiliteet ja miks see tekkis? Nobiliteet- oli rooma ülemkiht nii suursugused patriisi- kui ka pleibei perekonnad,
Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi. Klient hääletas nii nagu patroon tahtis. Proletaarid- varanduseta juhutöölised, tavaliselt vaesunud talupojad, kes oli tulnud linna tööd otsima. Olid Rooma kodanikud. Ainuke varandus oli lapsed. 3. Rooma vabariik: algus 509 eKr, lõpp 2. Saj. keskel. Patriits-Rikkad suursugused roomlased, kellel olid kodanikuõigused ja keda võidi valida riigiametisse. Plebeid. Vaesed, kellel polnud kodanikuõigusi nt: neid ei võidud valida riigiametisse. Võisid osaleda rahvakoosolekul. Plebeid võisid valida endi hulgast rahvatribuunid- need kel oli veto õigus nt: võisid keelata seadused, mis olid plebeidele kahjulikud. Roomalased vallutasid kogu Itaalia aastal 265 eKr, 3 Puunia sõda oli Kartaagoga. 149a eKr saavutas rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja ühendas sellega Makedoonia, Rooma ja Kreeka
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
Kirik oli riigi käepikendusena ikka veel privilegeeritud seisundis.Paljude hugenottide väljasaatmine, mis järgnes Nantes`i edikti tühistamisele 1685. Aastal, tegi lõpu igasugusele ametliku ususallivuse teesklemisele.Kirik oli võtmepositsioonil ka tsensuuri ja pühaduseteotust puudutavate probleemide käsitlemisel ning sageli põhjustas see konflikte valgustusaja kirjameeste ning mõtlejatega.Sõnaõigusest valitsuses ilma jäetud keskklassid hakkasid otsima võimalusi pääseda riigiametisse ja kui võimalik, osta endale tiitel.Valitsuse, rahandussüsteemi ja kohtute juurde tekkisid privilegeeritud ametikohad, mis osutusid varsti peamisteks takistusteks reformide teel.Louis XIV ajal muutusid nii poliitiline kui rahandussüsteem äärmiselt jäigaks.Kulukad sõjad ja hiigelsuur alatine sõjavägi tegid riigikassa tühjaks.Õukondlased Versailles`s harrastasid hiilgavaid ekstravagantsusi.Rahanduses valitses segadus, mille põhjustasid maksukogujad,
hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati kirikumaade natsionaliseerimist (riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale
kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30.ndast eluaastast võis ta saada valituks mõnda riigiametisse. Kumbki riik ei pidanud kodanikeks alla 30 aastaseid mehi, naisi, mittekreeklaseid ja orje. Sarnane on mõlema riigi puhul see, et väga suur hulk elanikkonnast olid orjad (isegi kuni 80%). Orje peeti selleks, et nad teeksid tööd, Ateenas vabastasid orjad tööst kodanikud, et need saaksid valitsemisele pühenduda, Spartas aga said tänu sellele mehed tegeleda sõjalise väljaõppega. Orjade kasutamine tootmisprotsessis on ilmselt olnudki üheks põhjuseks, miks
Vastsündinutest jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised tapeti Seitsme aastased poisid võeti vanematelt ära ja edaspidi elasid vanuserühmade kaupa kõigi kodanike silmade all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad said sõjalise treeningu ja õppisid tantsu ning muusikat. Vanemate käsku pidid täitma vastu vaidlemata Kahekümne aastaselt peeti poisse täisväärtuslikeks sõjameesteks ja said osaleda rahvakoosolekutel. kolmekümneselt võis neid valida riigiametisse ja said luua perekonna. Kuuskümmend - ka abielus olles pidid tegelema enamasti sõjalise tegevusega. Ka tüdrukute kasvatus oli karm, aga mitte niivõrd kui postel. Nad õppisid kehalisi tegevusi, tantsu ja muusikat ja neid kasvatasid kodus emad. 9. Keda loeti Ateenas kodanike hulka? Nimeta neli tingimust. 10. Kuidas valiti Ateena rahvakoosolekul ehk ekleesial kõrgemad riigiametnikud? Mis oli selliste „valimiste“ eelis, mis puudus? 11. Mis oli Ateenas killukohus ehk ostrakism? 12
nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist.
4) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents eelkõige majanduses 2) hääleõigus 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse. Täielik Demokraatia: Vaba ajakirjandus, võimude lahusus (seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna organisatsioone, vähemuste õigustega arvestamine. 7. Mis on jätkusuutlikus? Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. 8
Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Maa omamine pidi tagama jõu sõjaväeteenistuseks. Vaesemad kodanikud olid proletaanid- ainsaks rikkuseks nende lapsed. Patriooni- kliendi suhe- rikkamate ja vaesemate suhe, vaesem andis end rikkama eeskostse ja kaitse alla. -Partiitsid ja plebeid Partiitsid- suursuguste suguvõsade liikmed, kuulusid kõik kodanikuõigused: riigi- ja preestriamet. Plebeid- keskmise jõukusega, vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ei saanud, täitsid sõjaväekohust. Partiitside ja plebeide suhted olid omavahel teravad, plebeid nõudsid endale rohkem õigusi. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid- kaitsesid plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld eriklasside vahel, võimaldati pääs riigiametitesse. Plebeide koosolek sa õiguse vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. 12. tahvli seadused- 450 eKr, 1
soovivad hirmuvalitsejat kukutada. Seega kuulutati sõda ainult paleedele ehk kõrgematel positsioonidel asuvatele inimestele. SPR-i puhkemis põhjused- ühiskondlik poliitiline kriis ( seisused ) , majanduskriis ( kun priiskav elu, sõjad, ikaldus) , kuningas nägi ainukes võimalusena I ja II seisuse maksustamise kaotati seisuslikud õigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja pääs riigiametisse, talupojad vabastatu teotööst, kaotatai kiriku kümnis, deklaratsioon, põhiseadus bastille vallutamist 1789 rahva poolt, lõpuks 9. nov 1799 napoleoni tungi seadusandlikusse korpusse Miks kehtestati jakobiinid diktaktuuri? Kuidas see lõppes? - revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist, lõppes tänu robespierre halva käitumise pärast rahva suunas, tappis paljusid, rahvale ta otsused ei meeldinud
19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi
Ricci tõlkis hiina keelde esimesed 6 osa Eukleidese "Elementidest". Filosoofia Alged ulatuvad I a-tuh. algusesse. Klassikaline ajajärk oli 5.-3.saj. kujunesid põhikoolkonnad. I filosoof pärimuste põhjal on Laozid. 4.-3.saj. tekkis legismi koolkond. Kirjandus Vanimad mälestised on mütoloogia pärimused ja rahvalaulud. Shijing sisaldab 11.-6.saj-st pärinevaid luuletekste. I a-tuh. Keskpaiku sugenes kirjavara. Kirjandus oli peamine aine riigiametisse ja õpetlaseseisusesse pääsemise eksamitel. Vanim osa koondatud 13 osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Budismi kaanon jaguneb kolmeks: muistseks õpetuseks(jing), reegliteks(lü) ja filosoofiaks(lun). Hiina müür Tuhandeid kilomeetreid pikk kaitserajatis. Ehitatud 3.sajandist kuni 17.sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude eest. Hiina Müür on keskelt nii lai, et seal sai kaarikuga ühest tornist teise sõita.
seega vabad väeteenistusest. Vaesem roomlane(klient) andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku(patroon) eestkoste ja kaitse alla. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 5. Valitsemine Vabariigi ajal: Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet. Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik. 5.2 Valitsemine Keisririigi ajal: Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte.
esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused-seadustekogu..plebeidele karmid, keelates patriitside ja plebeide abielud. Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus, moodustus rooma rahvas Roomast saab suurriik: suureks vastaseks Kartaago , peeti kolm sõda-I Puunia sõda-merel, Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik. III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr. Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica`ks. Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust.
Patroon rikas ja mõjukas kodanik, eestkostja, kes andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient vaesem roomlane, võltuv kaitsealune, kes saatis patrooni sõjaretkedel, kandis tema heaks koormisi ning hääletas rahvakoosolekutel, nagu patroon soovis. Patriits rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid
Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patrooni ja kliendi vahekord-vaesem andis end rikkama eestkoste ja kaitse alla. Proletaar andis maad ja kaitset, klient saatis sõjaretkedel ja kandi koormisi. Patriitsid ja plebeid-suursuguste suguvõsade liikmed kellel olid kõik kodanikuõigused ja kodanikud kes jäid jõukuselt patriitsidele alla, paljud olid patriitside kliendid, enamus vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekutel kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Nende tisuhted olid pingelised. Rahvatribuunid-ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike seadusi kui need kahjustasid plebeide huve. Hiljem sai sellest kogu rooma riigi rahvakoosolek ning patriitsige ja plebeide erinevust pold. Kaheteistkümne tahvli seadus-pronktahvlil kirjas olevad esimesed rooma seadused, plebeid lasid kirja panna et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt.
sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist. Minu arvates see lihtsustas rahva olukorda paljuski, sest võrdustati kõigi seisuste vahel maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. Talupojad vabastati teotöödest ning kaotati ka kirikukümnised. Mitmed ümberkorraldused puudutasid ka kirikut ja vaimulikkonda, eelkõige sellepärast, et kiriku maad võõrandati ning pandi oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist. Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende
just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel:
ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis ka mujal Euroopas laialdast vastukaja, olles hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Revolutsioon tõi kaasa muudatusi · 1789. aasta augustis kaotati seisuslikud eesõigused. · Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. · Talupojad vabastati teotööst. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Peale kaht aastat mässe ja areste, üritas kuningas Louis XVI koos perekonnaga Pariisist põgeneda. Kuid rahvas tundis kuninga piiril ära, sest kuninga nägu oli vermitud müntidele. Ta toodi koos abikaasa Marie Antoinette'iga tagasi Pariisi. Kuningas arreteeriti. Olles vangis, kirjutas kuningas alla 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile.
· kerkisid esile seadusandluse väga head tundjad ehk juristid ning tekkis õigusteaduslik terminoloogia Res publica · kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa · vabariiklik korraldus Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · kõik kodanikud olid põhimõtteliselt võrdsed, tegemist oli siiski aristokraatliku riigiga · magistraadid juhtisid riiki, need valiti iga aasta uued · sammuti juhtis riiki vanemate nõukogu ehk senat · riigiametisse pääsesid ainult jõukad ja nobiliteedid ehk tuntud inimesed Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · loobuti rahvakoosolekutest · juhtime koondus valitseja kätte · riigijuht käsutas kõiki Rooma vägesid · senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid · rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga
lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas Hiina müüri kujunemine. Shi Huangdi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia. Hani dünastia kujundas välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi. Enamik hiinlasi nimetab end tänaseni hani rahvaks. Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, nad ei edutanud riigiametisse mehi mitte niivõrd päritolu, kuivõrd teenet ja hariduse põhjal. Riigi finantseerimiseks pandi alus kindlale maksusüsteemile. Hani dünastiale järgnes uus killustatuse ajajärk ja ajutisi segaduseperioode tuli ette hiljemgi. Keisririigi traditsioonid olid aga sedavõrd juurdunud, et riiklust sai neile tuginedes siiski edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid. Juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Ei piirdutud mitte ainult
Religioon- esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veits muutus ka kreeka panteon, omajumalaid samastati võõraste jumalatega. 9. polis- linnriik, mis on 30-40000 inimesega keskse asukohaga iseseisev, demokraatlik, valitsevad kodanikud nt Ateena, Mileetos. kodanik- vaba põliselanikust mees, kes kaitseb linniiki, võtab osa rahvakoosolekus, osaleb OM, võib olla valitud riigiametisse nt Ateenas. hellen- kreeka põliselanik, said osaleda OM ja rahvakoosolekutel. faalanks- tüüpiline kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepilli helide saatel vaenlase vast, see koosnes jalaväelastest. türannia- ebaseaduslikult võimlule tulnud ainuvalitseja, kes püüdis kehtestada riigis korda ja parandada vaeste elujärge. demokraatia- rahvavõim, võimu täius rahvakoosolekutel. oraakel- pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas
Mis toimus? 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood 800-500 eKr arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 776 eKr esimesed olümpia mängud. 500-338 eKr klassikaline ajajärk 338-30 eKr hellenismiperiood Vana-Rooma Mõisted Patriitsid suursugused suguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused Plebeid ülejäänud kodanikud, kes osalesid rahvakoosolekul, kuid senatisse ja riigiametisse ei pääsenud. Proletaarid ilma maata ja väeteenistusest vabad, väga vaesed. Varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Rahvatribuun plebeide huve kaitsvad ametnikud, kellel oli veto (keelu) õigus seadustele. Nobiliteet kitsas ring mõjukaid rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki (plebeide rikkam osa) Rahvakoosolek rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim
kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi – patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused, nad olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid keskmise jõukusega või vaesed talupojad. Nad pidid rikastelt tihti võtma laenu ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Lk 155 1-4 1. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et pühenduda täielikult riigiasjadesse, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikult tuntud. Suur osa riigiametnike ja senaatoreid purines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Konsulid ehk kõrgeimad magistraadid olid kõrgeima võimu kandjateks riigis. Sõja ajal juhtisid nad ka armed. Preetorid(neid oli 8) olid konsulite järel
mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse. Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat
Asutav Kogu.Asutava Kogu eesmärgiks oli uue põhiseaduse koostamine ja panema aluse uuele riigikorrale.Eriti rahutuks muutus rahavas Pariisis, kus rahavas relvastus ja hakkas looma rahvuskaarti.See toimus 14.juulil 1789,rahvas vallutas Bastille kindluse Pariisis.See sündmus tähendas algust revolutsioonile 2. Millised muudatused toimusid Prantsuse revolutsiooni algul 1789-1792? Esimesena kaotati seisuslikud õigused.Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.Talupojad vabastati teotööst.1790.aastal kaotati aadliseisus.Veel muudatusi oli ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".See deklaratsioon võrdsustas kõik inimesed.Võis teha kõike mis ei kahjustanud teist.Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust
Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. Kodanikud
ee/) Millal toimuvad Riigikogu valimised? Iga 4 aasta tagant. Kes saavad kandideerida parlamenti? Iga vähemalt 21-aastane hääleõigusega Eesti kodanik. Kes saavad valida parlamenti? Rahvas. Kas Riigikogu liige tohib olla mõnes muus riigiametis? Miks? Ei tohi, võimude lahusus. Ette võib tulla ''onupoja-poliitika''. Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud? Kaitseväeteenistus kohustusest. Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt? Kui ta mõnda teise riigiametisse asub; tagasiastumine; tema surma korral või süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel. Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele? Ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 2. Valitsus 2.1 Mis on valitsuse ülesanded? Ellu viia riigi poliitikat (läbi ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste); koostada riigieelarve; koostada seaduseelnõud; juhtida majandust; anda välja õigusakte. 2.2 Too näide, mida teeb valitsus antud valdkondades:
annaabi.ee 
