Johann Gottlieb Fichte
kutsumust olla puhta teaduse kuulutaja. [3]
Olles mõne aja kodukooliõpetajaks, kohtas ta kaht vaimset jõudu, mis määrasid ta edaspidise
suuna. Need olid Prantsuse revolutsioon ja Immanuel Kant, keda ta külastas Köningbergis.
Noor Fichte oli vaimustatud revolutsioonist. Ta astus üle mõttevabaduse kaitseks
eesõigustatud seisuse vastu ja nõudis sündimise läbi saavutatud eesõiguse kaotamist. Tee
kõrgemaile riigiameteile olgu vaba kõigile andekaile ja tublidele. [1]
Tema esimene filosoofiline teos, ,,Igasuguse ilmutuse kriitika" ilmus anonüümselt aastal 1762
ja peeti lugejate poolt ekslikult Kanti neljandaks ,,Kriitikaks" ning võeti seetõttu hästi vastu.
1794. Aastal sai temast Jena ülikooli filosoofiaprofessor. Üheks tema sealseks kolleegiks,
ajalooprofessoriks, oli kirjanik Schiller, kellest sai Fichte sõber. Sõbraks sai ka Goethe. [2]
annaabi.ee 
