Õiguse teoorias nimetatakse statuutideks üldjuhul autonoomsete ühikute määrusi. Kui autonoomsel ühikul on põhiseaduse või seaduse alusel õigus anda oma pädevuse piires üldakte - määrusi, tuleb teha vahet omavalitsusüksuse õigusi ja kohustusi sätestava statuudi (staatust sätestava määruse) ning oma pädevuse piires otsustavat ja korraldavat (normatiivset) tegevust sätestavate nö tavaliste määruste vahel. Autonoomsed statuudid on kõik riigiadministratsiooni määruste suhtes detsentralistlikud aktid. Õigusaktide hierarhias paigutuvad statuudid samale tasandile riigiadministratsiooni (täidesaatva riigivõimu) üldaktide ehk määrustega, neil on põhimõtteliselt võrdne õiguslik jõud. Miks? Võrdne õiguslik jõud tuleneb kohaliku omavalitsuse suhteliselt autonoomsest seisundist. Täidesaatev riigivõim, milles kõrgeimaks organiks dekontsentreeritud tsentralisatsioonile tuginevas riigiorganite
· GV juhtis Taani vastast mässu - Valiti Rootsi riigihoidjaks (1521) - Krooniti kuningaks (1523): Vasade dünastia algus, rahvuslik monarh, kuningavõim kasvab · GV juhtimisel Rootsist areneb erakordselt ühtlane tsentraliseeritud administratsiooniga moodne rahvusriik! · Märksõna raha! Gustav Vasa Reformid: · Poliitiline usupuhastus (1527) - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis · Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine (,,moodne" keskvalitsus) · Päriliku monarhia kehtestamine (1544) · Pöördelised maksureformid: Maaraamatud, kuhu märgiti talude maksukoormus - Talupoegade maksukoormus kasvab ! - Riigikassas raha · Uusasustuse toetamine · Sõjaväe reformimine: Rootsi-Soome rahvaarmee algus. - Talupoegade sõjaväekohustus (raha ei jätku palgaarmee jaoks) · Kaubanduse edendamine (taotleb läänemere kaubanduse allutamist Rootsile)
annaabi.ee 
