Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Riigiõ - e norme sisaldavad ka mitmed EL lepingud, nt. anti Maastrichti lepinguga teise liikmesriigi territooriumil elavale liikmesriigi kodanikule õigus osaleda kohalikel valimistel. Kehtestati, et kui liikmesriigi kodanik asub kolmanda riigi territ-l, siis ta võib kasutada teise riigi diplomaatilise esinduse abi. Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusätted puudutavad kõige otsesemalt PSte neid sätteid, mis annavad rahaemissiooni õiguse antud riigi riigipangale.
Riigiõiguse normistik ehk riigiõigus; tööõiguse normistik ehk tööõigus jne) või peale õigusnormide viimase alusel riigi poolt väljaantud individuaalseid õiguslikke ettekirjutusi; 7) lõpuks - mõiste õigus võib tähendada veel õigusteaduslikke distsipliine õigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad (riigiõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena; haldusõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena).
Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega:  määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler).  Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik.

Riigiõigus on käitumisnormide kogum, mis  reguleerib avaliku võimu organisatsiooni (riikliku korralduse) ülesehitust, mille osisteks on põhiseadusorganid ning mille omavahelised suhted on üheks aluseks toimivale riigile; põhiseadusorganite moodustamise korda reguleerib erinevate põhiseadusorganite omavahelisi suhteid reguleerib riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, mis väljenduvad läbi vastastikuste õiguste ja
Riigiarhiiv on kogu Eesti rahvale tähtis, sealt saavad kõik kel vähegi soovi uurida Eesti ajaloo kohta. Riigiarhiivi hoidlariiulitel säilitatav annab hea läbilõike Eesti ajaloost, seda peatselt juba viimase saja aasta kohta, ning on ühtviisi vajalik nii riigiasutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, teadusuurijatele kui ka tavakodanikule.
Riigiõigus - riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen – kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS.

Riigiülene - ühenduse liige loovutab Valitsusvaheline oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab (nt Ministrite oma iseseisvuse Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö EL valitsemisstruktuurid EL kui suur föderatiivriik, mitte organisatsioon.
Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus". Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must- valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal.
Riigiametnike tööd - lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna

Riigiasutustel on järgmised iseloomulikud tunnused: 1. neil on riigivõimu volitused 2. neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia 3. nad moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja kindlate ülesannete täitmiseks 4. tegevuseks saavad raha riigieelarvest 5. nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud
Riigiasutuse töötajad on riigiametnikud. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.
Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;

Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või Konkurentsiseaduse § 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni.
Riigiaparaat – riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu  Riigiorgan – riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa  Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks.

Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid: - seadusandlik võim – parlament - täidesaatev võim – valitsus ja temale alluvad regionaalsed ja lokaalsed haldusasutused, föderatsioonis ka veel vastavad osariikide või liidumaade keskvalitsused - kohtud - - riigipea – valdavalt täidesaatva võimu organ
Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus 50. a juubel Avati Otepää kiriku seinale esimese pühitsemise meenutuseks paigaldatud mälestustahvlid. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik.
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Riigiaparaat –  Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.   Riigiorgani   olulisemad  tunnused:   riigivõimualased   volitused,   õigusaktidega   kindlaks   määratud  funktsioon,   varustatud  vajaliku   pädevusega,   kulud  kaetakse   riigieelarve   vahenditest,   liigendub   ise   struktuuriüksusteks,   töötajad   on   riigiteenistujad.
Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
Riigiõigus - > kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus

Riigiõigus –  reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. • Haldusõigus  –   on   kõik   õigussuhted,   mis   reguleerivad   täitesaatva   riigivõimu   tegevust,   riigi   valitsemist   ning   sellega  seonduvat.
Riigiasutusel on soov anda haldusülesanne üle näiteks KOV-le, mõnele OÜ-le või MTÜ-le. ↓ Milline leping sõlmida: haldusleping või eraõiguslik leping? ↓ Vastus, kumb valida, sõltub: - õiguslikest eeldustest; - õiguslikest tagajärgedest.
Riigiõiguslikeks normideks on ka need, millega reguleeritakse ametnike ametisse määramist või valimist ja pädevust, parlamentide töö- ning kodukordades sisalduvaid norme, aga samuti kohtukorralduse ning õigusemõistmise alused ja kord.

Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina.
Riigiõigusega on seotud ka haldusõigus • Haldusõigus reguleerib täidesaatva võimu funktsioneerimist, seega haldusõiguse normid ei reguleeri ei seadusandliku võimu, kohtuvõimu ning riigi finantsasutuste tegevust.
Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust 81. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Riigiasutuses on suhtekorraldaja ülesanne kliente informeerida (nt kuidas tulusid deklareerida, passi taotleda, kodakondsust vahetada). Info jagamine pole võimalus, vaid peamine tööülesanne.
Riigiõigus on osa avalikust õigusest ning see määrab kindlaks riigi põhialused, kõrgeimate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigivastu suunatud põhiõigused õigused.
Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus on selliste instituutude ja normide kogum, mis reguleerib ühiskondlik- poliitilist organisatsiooni ja ühiskonna sotsiaalmajanduslikku süsteemi.

Riigiülene koostöö – Euroopa Liidus rakendatav koostöövorm, tugineb neile EL-i õigusaktidele ja otsustele, mis on riikide õigusnormide suhtes ülimuslikud ning peavad silmas eeskätt Euroopa
Riigiametnikest ehk magistraatidest oli kõrgeimad kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge, neid saatsid 12 auvahti, õlal magistraatide võimusümbol – rihmaga kokkuseotud vitsakimp.
Riigiametnikud - magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.

Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.
Riigiõigusel on teiste õiguste seas juhtiv koht, , sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Riigiõigus - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
Riigiarhiiv on koostanud 1994, 1999 ja 2004. aastal koostanud vastavateemalisi näitusi, kuid need annavad ülevaate üksnes arhiivimaterjalidest lähtuvalt.
Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik tekkis ja milline peab olema riigivõim, millele on erinevad teooriad.

Riigiõiguse normidele on omane, et paljud neist on sõnastatud küllalt üldiselt ja vajavad realiseerimiseks detailiseerimist madalamal seisvate normide abil.
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid.
Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma koos intressidega.

Riigiõiguslikuks piiriks on ka võimu mõjupiirkonna jagunemine riigiorganite – eelkõige parlamendi, valitsuse ja sõltumatute kohtude vahel.
Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest.
Riigiabina on Euroopa Liidu toimimise lepingus määratletud valitsuse ükskõik missugusel kujul pakutavat abi ettevõtetele.

Riigiabi – • võib doteerida transpordisektorit (nt bussid ja rongid), kui riik ei aitaks, siis ei oleks sellist asja.
Riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud, ebademokraatlik.
Riigiõigusdogmaatika – mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada?

Riigiametnikud ehk magistraadid valiti rahvakoosolekukl üheks aastaks igasse ametisse vähemalt 2 inimest, tasu ei makstud.
Riigiametnike töötulemusi on ka keeruline hinnata, mis ei võimalda rakendada usaldusväärseid tulemustasustamise süsteeme.
Riigiametnikud - valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu.

Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus.
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis moodustab sellised põhimõtted ning normid, millega määratakse
Riigiametnikud - magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik.

Riigiõigus – reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sots-maj ja poliitilise süsteemi.
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse.
Riigiametnikud - valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda

Riigiülesus tähendab kõrgendatud integratsioonitaset, mis mõjutab liikmesriike kõige rohkem.
Riigiaparaat – riigiorganite rangelt korrastatud süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu.
Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu.

Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi „jakobiinlikest“ meeleoludest.
Riigiametnikuna on ta surutud kindlatesse raamidesse, kuid kirjanikuna eeldab ja nõuab vabadust.
Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused.

Riigiametikud arreteeriti - lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed.
Riigiametnik on sunnitud tagasi astuma oma ametikohalt tänu meedias avalikustatud infole.
Riigiasutusi - ministeeriume, lennujaamu… või ükskõik mis võib olla mõni neist.

Riigiametnikud – magistraadid- ( valiti igasse ametisse korraga vähemalt kaks meest.
Riigiabi on ükskõik missugusel kujul pakutav abi riigi poolt ettevõtjatele.

Riigiametnikud – valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu
Riigiametnikud - igal aastal valiti kõigi kodanike seast riigiametnikud-5 efoori.
Riigiõiguse põhiallikas on põhiseadus ja nn konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelised

Riigiasju 500 - liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele.
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu.
Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist.

Riigiabi valdkond on Euroopa Komisjoni ainupädevuses ja Eestile otsekohalduv.
Riigiõigus – reguleerib riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid.
Riigiasutuste privaatset - ning finantsalast infot ning kasutada nende identiteeti.

Riigiametnikud – magistraadid – ja vanemate nõukogu – senat.
Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus.
Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud.

Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga.
Riigiametite kommunikatsioonil on suur osatähtsus ennetava info edastamisel.
Riigiametit – kuningliku riigivara ametlik sekretär.

Riigiametnikud - magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.
Riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule normile.
Riigiaparaat on tsentraliseeritud ning bürokraalik.

Riigiõiguse allikad e. millised õigusaktid on olemas?
Riigia on arenenud talupoeg sunnismaisus
Riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma.

Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin.
Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus.
Riigiõiguse puhul on hüpotees ja dispositsioon.

Riigiõ - s ja politoloogiaks kasut.
Riigiasutuses on see alati kohustuslik.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Riigiõun - Riigiõun (pall, mis tipneb ristiga) sümboliseerib ülemvõimu territooriumi üle. Ka riigiõun oli ammusest ajast üheks võimu sümboliks.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun