Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Riigiõ - e norme sisaldavad ka mitmed EL lepingud, nt. anti Maastrichti lepinguga teise liikmesriigi territooriumil elavale liikmesriigi kodanikule õigus osaleda kohalikel valimistel. Kehtestati, et kui liikmesriigi kodanik asub kolmanda riigi territ-l, siis ta võib kasutada teise riigi diplomaatilise esinduse abi. Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusätted puudutavad kõige otsesemalt PSte neid sätteid, mis annavad rahaemissiooni õiguse antud riigi riigipangale.
Riigiõiguse normistik ehk riigiõigus; tööõiguse normistik ehk tööõigus jne) või peale õigusnormide viimase alusel riigi poolt väljaantud individuaalseid õiguslikke ettekirjutusi; 7) lõpuks - mõiste õigus võib tähendada veel õigusteaduslikke distsipliine õigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad (riigiõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena; haldusõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena).
Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega:  määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler).  Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik.
Riigiõigus on käitumisnormide kogum, mis  reguleerib avaliku võimu organisatsiooni (riikliku korralduse) ülesehitust, mille osisteks on põhiseadusorganid ning mille omavahelised suhted on üheks aluseks toimivale riigile; põhiseadusorganite moodustamise korda reguleerib erinevate põhiseadusorganite omavahelisi suhteid reguleerib riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, mis väljenduvad läbi vastastikuste õiguste ja
Riigiõigus - riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen – kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS.
Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.
Riigiõigus - > kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus
Riigiõigus –  reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. • Haldusõigus  –   on   kõik   õigussuhted,   mis   reguleerivad   täitesaatva   riigivõimu   tegevust,   riigi   valitsemist   ning   sellega  seonduvat.
Riigiõiguslikeks normideks on ka need, millega reguleeritakse ametnike ametisse määramist või valimist ja pädevust, parlamentide töö- ning kodukordades sisalduvaid norme, aga samuti kohtukorralduse ning õigusemõistmise alused ja kord.
Riigiõigusega on seotud ka haldusõigus • Haldusõigus reguleerib täidesaatva võimu funktsioneerimist, seega haldusõiguse normid ei reguleeri ei seadusandliku võimu, kohtuvõimu ning riigi finantsasutuste tegevust.
Riigiõigus on osa avalikust õigusest ning see määrab kindlaks riigi põhialused, kõrgeimate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigivastu suunatud põhiõigused õigused.
Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus on selliste instituutude ja normide kogum, mis reguleerib ühiskondlik- poliitilist organisatsiooni ja ühiskonna sotsiaalmajanduslikku süsteemi.
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.
Riigiõigusel on teiste õiguste seas juhtiv koht, , sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
Riigiõigus - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik tekkis ja milline peab olema riigivõim, millele on erinevad teooriad.
Riigiõiguse normidele on omane, et paljud neist on sõnastatud küllalt üldiselt ja vajavad realiseerimiseks detailiseerimist madalamal seisvate normide abil.
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid.
Riigiõiguslikuks piiriks on ka võimu mõjupiirkonna jagunemine riigiorganite – eelkõige parlamendi, valitsuse ja sõltumatute kohtude vahel.
Riigiõigusdogmaatika – mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada?
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis moodustab sellised põhimõtted ning normid, millega määratakse
Riigiõigus – reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sots-maj ja poliitilise süsteemi.
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse.
Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused.
Riigiõiguse põhiallikas on põhiseadus ja nn konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelised
Riigiõigus – reguleerib riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid.
Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud.
Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga.
Riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule normile.
Riigiõiguse allikad e. millised õigusaktid on olemas?
Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin.
Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus.
Riigiõiguse puhul on hüpotees ja dispositsioon.
Riigiõ - s ja politoloogiaks kasut.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Riigiõun - Riigiõun (pall, mis tipneb ristiga) sümboliseerib ülemvõimu territooriumi üle. Ka riigiõun oli ammusest ajast üheks võimu sümboliks.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun