Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused, mis piirasid rahvariietel kasutatavaid kaunistusi ja keelustasid luksuslikke materjale. Seda selleks, et maarahvast ja talupoegi oleks lihtsam eristada kõrgemast klassist pärit inimestest. Eesti rahvarõivaste algusaega on raske vaadata, sest andmeid leidude näol on vähe. Pigem saab järeldusi teha keelest, mida räägime. Näiteks sõnad "vöö" ja "tanu", on vanad 5000-6000 aastat
mudel, mille kohaselt inimene loodust vallutas ja mis sai alguse Francis Baconist, peab kiiresti andma ruumi uuele suhtumisele, mille sisuks oleks koostöö meie planeediga. Uus põlvkond on veendunud, et kaalul ei ole seekord midagi vähemat kui inimkonna ellujäämine. (Grenz 2003: 27) Postmodernism toob endaga kaasa asjaolu, et noored ei hooli loogilisest ja süsteemsest mõtlemisest enam samavõrd kui nende vanemad. Kui mõned inimesed tunnevad end ebamugavalt läbisegi selgaklapitatud riietusstiilide keskel, mida varem 3 ei peetud sobivaks, siis postmodernistid segavad mõnuga kokku elemente kõige erinevamatest ususüsteemidestki. (Grenz 2003: 28) 2. VÕIM Võimust kui millestki kesksest hakkas kõigepealt rääkima saksa filosoof Friedrich Nietzsche (1844-1900). Tema väitel on igasuguse eksistentsi aluseks võimutahe, soov arendada eeskätt oma mina läbi isikliku loova väe praktiseerimise. See
2) Stiilide paljusus- erinevad stiilid (moe/stiili loojad vaatavad ringi tänaval ja panevad nähtust kokku uue moe- ühele grupile sobivaks). Stiilid on vaadeldavad individuaalsel mitte kollektiivsel tasandil. 3) Enese loomine kui kollaaz. Tänapäeval on see kui protsess- ei saa valmis, pidevalt täiendatakse, muudetakse midagi. Vanasti....... Postmodernistlikud tingimused loovad üha suuremaid kultuurilise, ambivalentse..................... Suur riietusstiilide variatiivsus omakorda loob eklertsitismi (???????) riietuses, individuaalsuse konstrueerimisel välimusstiilide osas, mille tähendus tuleb kollektiivsel teel kokku leppida läbirääkimiste.................. Moe loomine tähendab tegevuses olija vaatenurga omandamist, et kontrollida ja eksperimenteerida riietuse erinevate tähendustega. Milliseid riideid sulle meeldib/ei meeldi kanda? Kas need ideed vastavad postmodernismi ideedele riietuses?