Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj
Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj
hellenite hulka. 4 Võistluses osalejad pidid treenima vähemalt 10-11 kuud ning seejärel osalema katsetes. Ebasobivad võistlejad kõrvaldati konkurentsist, edasjõudnud aga treenisid veel kuu aega kohtunike käe all. Sportimine toimus tava kohaselt alasti. (Seetõttu nimetati ka spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid pesemis- ja riietusruume gümnaaioniks (“alastioleku koht”)) Võitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Neile püstitati ausambaid, mis kaunistasid Olümpia tänavaid. Olümpias peeti võitjate üle ka hoolsasti arvet, mis võimaldas 5
käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased
Need olid vajalikud sest siis sai üks näitleja mängida mitut rolli ja naise osa (antiikajal võisid näitlejad olla vaid mehed) ning saadi iseloomustada näitlejat ja tema tundeid. 2.3. Kreeka teatrid Kreeka teatrit nimetati orkestraks (amfiteater). Antud teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ja keskel asuva Dionysose altariga. Selle taga oli ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning ühtlasi varjas ka riietusruume ja lavamehhanisme. Kolmas teatriehitise osa oli vaatamispaik e. theatron, tavaliselt oli see ehitatud mööda laugjat mäenõlva, tõusvate astangutega ja poolringis ümber orkestra. Algul olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. Etendused olid tasulised ja kohustuslikud. Nende vaatama minemiseks ja sissepääsu eest tasumiseks andis riik isegi toetust. Etenduse vaheaegu polnud ja mäng kulges katkematult.
Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8
istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2. Prometheus
6 Olmeruumid Tööandja vastutab, et kõik olmeruumid on töökohal kasutusvalmis, neid hoitakse korras ja koristatakse regulaarselt. Töötajatele, kes kannavad tööriietust, on ettenähtud riietusruumid. Ruumid on varustatud istmete ja lukustatavate riidekappidege, mis võimaldavad tööriideid tänavariietest ja isiklikest asjadest eraldi hoida. Riietusruumid on eraldi naistele ja meestele. Märgade või niiskete riiete ja jalanõude kuivatamiseks kasutatakse riietusruume. Pesemiskohad asetsevad riietusruumide vahetus läheduses. Meestele ja naistele on eraldi pesemiskohad. Meestele ja naistele on olemas eraldi käimlad töökohal. Olmeruumide sisetemperatuur on vähemalt +18 °C. Töökohal töötavatele töötajatele võimaldatakse nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Töötajatel on võimalus einestada ja puhata puhkeruumis. Puhkeruumis on laud ja seljatoega toolid. Istumistöö korraldamine:
näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 9. Olümpiamängude teke
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi
kraater. Orjad kandsid neile tidud, joogid ette, oli pillimängjad ja tantsjannad. Sümpoosionitel tehti tähtsaid poliitilisis plaane ja sölmiti vastastikkuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat treenitud keha hinati Kreekas väga körgelt. Nii sai sprdist aristokraatide igapäevane tegevusala. Kreeklased sportisid alasti. Seetöttu nimetati spordiväljakut ning pesemis- ja riietusruume gümnaasioniks (alastioleku koht). Enamati lülitati vöistlused ühe vöi teise usupidustuse programmi. Aja jooksul kerkisid möned rohkem esile ning muutusid ülekreekaliseks. Tähtsaim neist on olümpiamängud iga nelaj aasta tagant Zeusi auks peetud pidustused. Osalesid hellenid, barbaritel ja naistel oli see keelatud. Vöistlusprogrammis oli: jooksudistantse, maadlus, rusikavöitlus, kahe viimase kombineeritud vöistlus, viievöistlus
pole teist võimalust, kindel sissetulek, kodu lähedal muud ei ole. Pooled töötajatest hindavad oma läbisaamist ülemusega heaks, pooled keskmiseks ja läbisaamist teiste töötajatega üldjuhul heaks. Ühisüritusi toimub ettevõttes umbes 1 kord aastas. Ettevõttes lubatud uuendused on laiendamine, uus tekiliin, uued seadmed, paremad olmetingimused, uuemad, suuremad riietusruumid, söökla. Töötajad ise ootavad olmeruumide uuendamist, riietusruume, sööklat, paremaid töövõimalusi, koolitusi, Euroopa standarditele vastavat keskkonda, juhtimisstiili, palka. 27 Töötajad peavad mainimisväärseks seda, et kollektiiv on hea, kuigi keskkond on suhteliselt halb. ¾ töötajatest arvavad, et nad ei tööta ettevõttes peale 5 aastat, ülejäänud jagunevad siis nendeks, kes ei tea ja kes kindlasti jätkavad töötamist
veebruaris. Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkester - kr orchestra 'tantsuplats' tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, ,,lavatagune", mis kandis
annaabi.ee 
