Kaubandus keskajal referaat
läände. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat.
Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised
Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. Tihti öeldakse, et Tallinna jõukus
oli rajatud soolale. Ja see on ka õige. Nimelt oli Tallinn saanud oma rikkused
eelkõige soola vahendamisest.
Juba keskajal olid levinud pettused. Venelased ei olnud rahul riidekangastega,
heeringatega jpm. Aga ise olid nad sama kavalad .Kehvemaid karusnahku hõõrusid
nad tinaga, vaha klopiti üles või lisata sellele herneid, tõrusid ja rasva, et anda õiget
mõõtu.
Koos kaubanduse arenguga levis ka raha kasutamine. Mitmetele linnakodanikele
kogunes ajapikku nii palju raha, et nad hakkasid seda väikese protsendiga välja
laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel
kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja
annaabi.ee 
