liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Mäestike teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milleks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3. Teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha kliimat
- anatoomilise stuktuuri abil lülisamba kinnitumiskoht kolju all *vaagna ja põlveliigese ehitus = liikumisasend *hammastik = toitumisharjumused Primaatide evolutsioon - inimese areng on selle osa = algus kümneid miljoneid aastaid tagasi - NT: geenmutatsioon 23 miljonit aastat tagasi = primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine - ajumaht kasvas kiiremini kui kere Inimkonna häll - Ida-Aafrika riftivöönd - riftistumise tulemusel: *eraldub mandrilaam ja muutub kliima *mäestike teke *ida pool kuiv kliima - riftiorg oli isolatsioonitegur, mis eraldas primaatide populatsioonid - primaatidel tuli kohaneda uute looduslike oludega Inimese evolutsioon - 7-8 miljonit aastat tagasi hakkas üks vihmametsades elanud primaatide populatsioon elama savannis - vähenes konkurents teiste metsaelanikega - eraldus arenguliin, mis eraldab inimest simpansitest ja bonobodest
annaabi.ee 
