Valgla pindala 560 000 km². Soolsus 0. Kaldajoone pikkus 2000 km. Pikkus 636 km. Laius 80 km. 27 saart. 1123 jõge. Kliima Paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Keskmine temperatuur 0,4 °C. Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia ehk järveteadus. Baikali viiger Ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Kasvab 1,21,4 meetri pikkuseks. Kaalub 50130 kilo. Elab 55 aastaseks (seda siiski harva).
Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha kihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 8. Nõlv -2- Vulkaanide tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest
4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam
- Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? - Mis viitab mandrite triivile? Kuumad täpid: - Mida märgib kuumade täppide esinemine? - Kuidas kasvab kuuma täpi joonelise ahelike vanus laama liikumise suhtes? - Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid? - Mis on aulakogeen? - Mida märgib kontinentaalne riftistumine? - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? Eksogeenne geoloogia Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena
mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Nii lahknemise kui sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt
kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. aktiivne vulkaan- vulkaan mis on mõne või mitme aastaga tegutsenud (hiljuti). suikuv vulkaan- vulkaan, mis magab ja pole mõnda aega tegutsenud. kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel ei ole pursanud. lõhevulkanism- asub ookeani pühjas laamade lahknemisalal. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. lõõrvulkanism- Lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki.
piiriga, kus laamad ei liigu üksteise poole või üksteisest eemale, vaid ainult nihkuvad 8 teineteise suhtes (näiteks San Andrease murrang, mis eraldab Vaikse ookeani ja Põhja- Ameerika laamasi). (vt kasutatud kirjandus 2) Vulkaanide liigitamine Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud
Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud
Atlandi ookean passiiv-ääreline ookean Vahemeri keskahelikuta hääbuv ookean - Mida märgib kuumade täppide esinemine? Kohti, kus süvavahevöö magmadiapiirid (pluumid) tõusevad Maa pinnale - Kuidas kasvab kuuma täpi jooneliste ahelike vanus laama liikumise suhtes? Kasvab laama liikumise suunas - Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid? 2900 km sügavuselt - Mis on aulakogeen? Joonelise rifti hääbunud haru - Mida märgib kontinentaalne riftistumine? Uue ookeani teket - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? Ühe mandritevahelise ookeanilise basseini arengustsenaarium selle avanemisest kuni sulgumiseni - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? o Tekib graniitne mandrikoor o Paneedi pinna-vahevöö vahel tsirkuleerib basaltne ookeanikoor o Mandrite triiv, vulkaaniline tegevus - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener?
annaabi.ee 
