Müsketäride deviisina on tuntuks saanud ,,üks kõigi ja kõik ühe eest", mis lihtsalt rõkkab sõpruse ning vendluse järele. 16. - 18. sajandi Prantsusmaal nimetati musketärideks kutsekaardiväelasi, kes töötasid kuninga heaks. Etendus algab intriigidest kubisevas Pariisis, kus kedagi ei saa usaldada. Tutvustatakse peategelasi ja nendevahelisi suhteid- Louis XIII ja Austria Anna armastuseta abielu, kuninganna Anna ja Buckinghami hertsogi salasuhet ning kardinal Richelieud. Cascognes treenib noor musketäriks püüdleja D´Artagnan isa käe all võistluskunsti ning ema tuletab talle meelde, et ta peab Pariisi sõitma, et musketäridega liituda. Pariisi tänavatel elu keeb, sest kõik ootavad elevusega kuninga ja kuninganna pulma-aastapäevale pühendatud balli. Kõik on lõbusas meeleolus ja musketärid viskavad inimeste üle nalja. Saabub D´Artagnan, kellel õnnestub kogemata kõiki musketäre solvata ja tema esimene päev lõpeb kutsega kolmele duellile
Richelieu unistas koguni sellest, et akadeemiast saaks kogu Prantsusmaa kultuuri- ja teadusalast tegevust suunav ja kontrolliv asutus, kuid selle juures põrkas ta kohe parlamendi vastupanule too kartis sealt lähtuvat kultuurilist absolutismi.Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks. 6 4. Kokkuvõte Kes on lugenud A. Dumas` ,,Kolme musketäri", teab kardinal Richelieud kui halastamatut ja küünilist võimumeest. Ta on kui kõrgelt hinnatud riigimees, kelle jõupingutused kujundasid Prantsusmaast uusaegse rahvusriigi. Richelieu tegi väga palju ära selle nimel, et saavutada riigi keelelist ühtsust, pöörates samaaegselt erilist tähelepanu ka teatrikunsti arengule. Sealjuures ei unustanud kardinal tegeleda aktiivselt välispoliitikaga, mis muutis Prantsusmaa Euroopa mandriosa juhtivaks riigiks. Tal läks korda ühtse ja omaenese iseseisva kultuurilise
2) Kui Henri IV mõrvati, siis tema järglane oli alles lapseeas. Kardinal Richelieu (1624- 1642) jätkas Henri IV vaimus absolutismi kehtestamist. Kuigi ta ise ei olnud kuningas, 23 valitses ta siiski kuninga võimu heaks. Ametlikult oli kuningas Henri IV poeg Louis XIII. Pärast kuninga surma kutsuti 1614 aastal kokku viimane riigipäev, kus kuningakoda märkas Richelieud ja ta suutiski võimu endale koondada. Richelieu eesmärgiks oli riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu leidis, et need kes võiks kuningavõimu õõnestada ja kuningale vastupanu osutada olid kõrgaadlid ja hugenotid. 1629 aastal tühistatigi hugenottide poliitilised õigused, jäi veel usuvabadus. 3) Pärast Richelieu surma peatselt suri ka Louis XIII. Järgmisena tuli võimule kardinal
ediktiga antud poliitilised eriõigused tühistati. Nõnda jäi Prantsusmaa katoliiklikuks maaks protestantliku vähemusega, kelle poliitilisi õigusi oluliselt piirati. Eelkõige Habsburgide vastu suunatud välispoliitikas toetas aga Prantsusmaa ka edaspidi just protestantlikke võime, sekkudes nende poolel ka Kolmekümneaastasesse sõtta. Riigi usulise ühtuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Kuigi kuninga ema Maria de' Medici õhutas poega Richelieud tagandama, asus Louis XIII vastupidi oma esimest ministrit toetama. Pärast ,,tüssatute päeva" (Journée des Dupes) 1630 oli lahkuma sunnitud hoopiski Maria de' Medici. Richelieu surus otsustavalt maha kõrgaadli vastupanukatsed. Vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused hävitati. Keelati duellid. Provintside valitsemiseks saadeti Pariisist kohtadele kuningale alluvad intendandid, kes kontrollisid nii kiriku-, kohtu- kui rahandusasju. ,,Päikesekuningas" Louis XIV
annaabi.ee 
