Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud,
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis. Peamised zanrid: orkestri- ja kalveriteosed. Peamised teosed: sümfooniline teos: ,,Fauni pärastlõuna"; ooper: ,,Pelleas ja Melisande";
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.