Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli
ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega hüljati doominoteooria. 6) Watergate afäär- Nixoni ajal toimunud pealtkuulamisskandaal, mis põhjustas Nixoni tagasiastumise. 7) Reiganoomika- Ronald Reagani loodud poliitika, mis vähendas riigi sekkumist ja
............................................................. Lyndon Johnson............................................................................................................................ Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika............................................................................................................................... Richard Nixon............................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika...............................................................................................................................
kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov
82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest
USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle
Tufti professor on öelnud, et moraalsusetus pole ebaseaduslik ja ebaseaduslikkus pole isikuline kriminaalne vastutus. Endine Valge Maja kandidaat Ralph Nader on öelnud:" Kas sa tead ühtegi presidenti, kes pole rikkunud rahvusvahelist õigust mitmeid kordi. Kui Kissinger on sõjakurjategija siis kes on Clinton, kes tappis kodanikke Iraagis". Midagi ei juhtu, kui just keegi ei tee kodaniku arreteerimist ( citizen's arrest). Roland Reagan, kes on austatud moel, mille osaks Nixon kunagi ei saa, kuid kes ebaseaduslikult rahastas toimumisi Nicaraguas ja El Salvadoris. Ted Koppel ütles Columbia ajalehes Märts/Aprill 1989, et Kissinger on parim 20 aasta või isegi 30 aasta jooksul üks parimaid riigisekretäre. Henry Kissingeri süüdistused genotsiidis, inimsuse vastased kuriteod ja sõja kuriteod on järgmised: VIETNAM: Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5
Teerajajad olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus söja puhkemist Lääne-Euroopas. Ameerika Ühendriigid: kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid, millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid, iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale, mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed, iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Riigipeaks oli endiselt president, seadusandlik võim aga kuulus Kongressile, mis koosnes 2 kojast- Esindajate Hojast ja Senatist.Käis kahe suurima partei vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvöitlus.Üheks vanemaiks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Murrang neegrite olukorras toimus 1960
Franklin Pierce'i valimine USA presidendiks. Harriet Beecher Stowe'i "Onu Tomi onnikese" ilmumine raamatu kujul Kansas-Nebraska seadus Vabariiklaste partei rajamine Nn verise Kansase sündmused James Buchanani valimine USA presidendiks Ülemkohtu otsus Dred Scotti kohtuasjas John Browni rünnak relvalaole Harper's Ferrys Abraham Lincolni tõus USA presidenditoolile Lõuna osariikide lahkulööömine ja Ameerika Konföderatsiooni loomine eesotsas president Jefferson Davisega Sumter Forti tulistamine, Kodusõja algus Kodusõja lahingud( Shiloh' all, Antietami lahing). Asundustalude seadus Orjuse kaotamis proklamatsioon. Gettysburgi lahing Kindral Shermani võidud Rbert E. Lee alistumine Ulysses S. Grantile, Kodusõja lõpp Lincolni tappmine. Andrew Johnsoni presidendiks saamine Põhiseaduse 13. parandus (orjuse kaotamine) Vabameelsete büroo loomine Kongressi rekonstruktsiooni poliitika elluviimise algus. Alaska ostmine Venemaalt Ulysses S
Iibe langes ning 1960 toimus seksuaalrevolutsioon. Hakati läbi käima abielueelselt või -väliselt, mis oli varem keelatud. Loodi esimene rasedusvastane tablett, et vanemad saaksid lapse saamist reguleerida. 1968 toimusid noorterahutused, mida juhtisid üliõpilased. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Ülikoolides hakati korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi. Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid. President de Gaulle lahkus isegi riigist, kuid tagasi tulles saatis ta parlamendi laiali ja kuulutas välja uued valimised. Presidendi pooldajad olid korraldanud meeleavalduse ning töölised naasid tehastesse. Rahvas oli üliõpilasi esialgu toetanud, kuid hiljem pöörasid nad neile selja. 1969 toimus hipiliikumine mis sai alguse Woodstocki rokifestivalil ning noortemäss oli ummikusse jooksmas. Hipide eesmärgiks polnud ühiskonna ümberkorraldamine, vaid sellest irdumine narkootikumide ja seksi kaudu
rajajooni. Rahukorpuse loomine (1961) Rahukorpus on Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde kuuluv organisatsioon, mis suunab keskastme spetsialiste vabatahtlikena appi riikidesse, kus kohalik tööjõud pole piisav mõningaid vajadusi rahuldama. Lisaks tööjõuga abistamisele püüab Rahukorpus parandada teineteise mõistmist Ameerika ja riigi vahel, kus vabatahtlikud teenivad. Neid kaht eesmärki - abi andmine ja teineteisemõistmine - pidas president John F. Kennedy ühtviisi tähtsaks, kui ta 1961. aastal Rahukorpusele aluse pani. Paindliku reageerimise poliitika (1961) Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest (sõda) ja kaht keskmist sõda kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel tahavad ühes või teises riigis võimu haarata. Kõige järjekindlamalt rakendati doktriini Indo-Hiinas, kuid
Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president Robert Kennedy, Los Angeleses Sirhan Sirhan 1968 eelvalimiste (Californias) kampaania juht Martin Luther King, Memphises James Earl Ray 1968 Neegriliikumise juht (Tennessees) Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine: Protesteerisid Vietnami sõja vastu Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“ Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu „Make love, not war“
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
miks ja kuidas kujunes sõjajärgses Euroopas integratsioon. Sellega tegid algust Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Selle alusel hakkas välja kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 3. Ameerika Ühendriigid : kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes kahest kojast- Esindajate Kojast ja Senatist. Vabariiklik partei ja demokraatlik partei. millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid Hirm kommunismi ees viis selleni, et kiusati teisitimõtlejaid taga, peagi see lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. Piirati neegrite valimisõigusi, mustad ei
august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes)
USA presidendid John Fitzgerald Kennedy Sünniaeg 29. mai 1917 Sünnikoht Brookline, Massachusetts Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt) Surmakoht Dallas, Texas Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22
äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees - Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: -esines neegrite lintsimisi -seadustatud oli segregatsioon -paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi
lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele, sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni. 1954 Dulles teatas, et kommunistide tagasitõrjumiseks võib USA kasutada esimesena tuumarelva. Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud.
Ülevaade Ameerika ühendriikide presidentidest aastatel 1945-1989 Harry S. Truman USA president alates 1945 aastast kuni 1953 aastani. Ta oli demokraatliku partei esindaja. Truman kuulutas, et USA peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning et peab seisma vastu kommunismi levikule maailmas. Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne. Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus.
algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a. Peale NSVL aatomipommi valmimist algas võidurelvastumine,1950 vesinikupommi väljatöötamise plaan, Hiina kodusõjas (1946-1949) abistati kommunistidega sõdivat Chiang Kaisheki 2mlrd $, 1950-1953 osavõtt Korea sõjast, 1948 a koheselt(15minuti pärast) tunnustati Iisraeli riigi väljakuulutamist. DWIGHT EISENHOWER(1953- 1961): jõukas ja suhteliselt rahulik ühiskonnaperiood. SISEPOLIITIKA: President püüdis piirata oma rolli nim seda ,,dünaamiliseks konservatiivsuseks" või ,,moodsaks vabariikluseks", mis tähendas konseratiivsust raha asjades ja liberaalsust seoses inimestega, seadusandluse väljatöötamisel polnud suuri edusamme, kuid tehti hästi lobby tööd ja oma kavad suruti parlamendis läbi,D.E. üks väheseid presidente, kes lahkus ametist sama populaarsena kui sinna asus.MAJANDUS: Eesmärk tasakaalustada eelarve,vähendada kulutusi ja makse, säästa
aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine nsvl ja hiinaga
6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu
lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga Tulemused: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. LIIDRID J.Kennedy, Nixon, Reagan Hrustsov; J.Andropov; K.Tsernenko Watergate afäär: Hrustsovi "sula": 1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma:· lõpetati tollase vabariiklasest president R.Nixoni mehed massirepressioonid· alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist· alustati süütult represseeritute
kooskõlastamiseks asutatud organisatsioon. Liikmed on Alzeeria, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. Makartism - senaator Joseph McCarthy järgi kujunenud poliitika kommusnistide ja juutide vastu (tagakiusamine) 1940ndate lõpul - 1950ndate algul. Watergate'i afäär - poliitiline skandaal USA-s 1972-1974, kui presidendivalimiste ajal jäid Nixoni mehed vahele paigaldaded pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku partei peakorterisse Watergate'i hotellis. Valimised võitis küll Nixon, kui hiljem sunniti ta tagasi astuma. Terrorism - poliitilistest, usulistest või ideoloogilistest motiividest põhjustatud sihipärane vägivald (pommiplahvatus, atendaat, kaaperdamine jms) või sellega ähvardamine Hipiliikumine - sõjavastane liikumine, vastuseis ühiskonna tavadel, võitlus ahistavate piiride vastu
Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik. Sisepoliitilised probleemid: makartism- J.McCarthy järgi, poliitika kommunistide ja juutide vastu. Mustanahaliste olukord- hakati võtma vastu seaduseid olukorra lahendamiseks, M. L. King- mustanahaliste liikumise eestvedaja. Poliitilised mõrvad: M.L.King, J. Kennedy, R.Kennedy. Noorte rahutused- noorsoomäss sõjakohustuse vastu, tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Watergate'i afäär- Nixon lasi paigutada Watergate'i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks.
majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001-
James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley Ameerika Presidendid 1.John Adams Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 17971801 ja esimene asepresident 17891797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist. Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
Vietnam ehk Vietnami Vabariik. Pärast sõda oli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madalseisus ning rohkem kui miljon vietnamlast elas näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomisele moskvaga. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda ning see hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli väidetavalt kahe Põhja-Vietnami aluste rünnak USA aluste vastu. Samas on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid Põhja-Vietnam, keda toetas NSV Liit,Lõuna-Korea vietkongid (vabastus rinde pooldajaid) ja kogu kommunistlik blokk, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ja tema liitlased. Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu-Aasia Saigoni armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja
toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral neegriliikumine ka radikaliseerus (nt loosung „Black Power”, liikumine Black Muslims, musta rassismi propageeriv Black Panther (1966-1982) jt). Vastuseks neegriliikumisele aktiviseerusid omakorda valged radikaalid (nt Ku Klux Klan jm). 3. Poliitilised mõrvad. 1960.aastatel vapustasid Ameerika Ühendriike mitmed poliitilised mõrvad. 22.novembril 1963 tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John F. Kennedy. Ametliku versiooni järgi oli tema mõrvariks endine USA merejalaväelane ja 1959-1962 NSV Liidus elanud Lee Harvey Oswald, kelle omakorda kaks päeva hiljem mõrvas Jack Ruby. 1968 tapeti Los Angeleses (California) eelvalimiste kampaaniat tegev Robert Kennedy, kelle mõrvariks oli Palestiina juurtega hipi Sirhan Sirhan. 1968 lasti valge rassisti poolt Memphises (Tennessee) maha Martin Luther King. 4. Noorte protestid. 1960
kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel, võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid või piirkonnad. Sarnaselt üksteise kõrvale asetatud doomino klotsidega: kui kukub üks, kukuvad ka järgmised. Makartism 1950. aastate kommunistide-juutidevastaste poliitika, mille tõttu hakati taga kiusama vasakäärmuslasi ning isegi paljusid vabamõtlejatest ühiskonnategelasi. Watergate'i afäär 1945. aasta skandaal, mille käigus panid president Nixoni parteikaaslased demokraatide peakorterisse Watergate'i hotelli pealtkuulamisaparaadid. Reaganoomika Ronald Reagani poolt püstitatud majanduskava, mis tähendas näiteks ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. 7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses: M. L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
