Bakteriribosoomile vahele lisatud sekundaarstruktuuri elemendid. Enamasti heeliksite otsas pikemad jätked (nt lisalingud). 5S on eukarüootidel ja bakteritel väga sarnased. Väiksema subühiku rRNA on väikeste lisadega, suur subühik on suuremate lisadega, millest üks on eriti pikk ja massiivne. Paiknevad ribosoomi välimisel küljel. Ribosoomi subühikutevahelised sillad eukarüootides on samad mis bakteritel, lisaks 3-4tk. Ribosoomivalgud – riigispetsiifilised ja siis üldised. Ribosoomi ”funktsionaalsed tsentrid” ja nende roll valgusünteesil: 30S Dekodeeriv tsenter- koodon : antikoodon (paardumise kontroll). P/E-saidi “värav”- tRNA liikumine P- 12 saidist E-saiti translokatsiooni ajal. 16S rRNA 3’-ots- mRNA kinnitumine ribosoomile SD- anti-SD interaktsiooni abil
toimuks muust rakust eraldi, et transkriptsioonifaktorid saaks kiirelt reageerida väliskeskonnale. Võimaldab paremat kontrolli, kas faktor saab üldse tuuma sisse või mitte. 42. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? nn. Koduhoidjavalgud - hoolitsevad ekspresseerumise eest ehk nii replikatsiooni, transkriptsiooni kui translatsiooni eest. DNA polümeraas, histoonivalgud, ribosoomivalgud, energia ja ainevahetuse valgud. 43. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib? Kui suur arvatakse olevat geenide protsent, mille produktid geeniregulatsioonis osalevad? Inimesel arvatakse olevat umbes 23-25 000 geeni, milleks korraga ekspresseeruda võib 30-60%. Geeniregulatsioonis osalevate geenide protsent arvatakse olevat 10-15% kõikidest geenidest. 44. Millised cis-elemendid on vajalikud, et RNA polümeraas ühe geeni
olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest täiesti eraldatud. RNA ja valkude selektiivne läbilaskvus pakub ühtlasi täiendavat kontrolli geenide ekspresseerumise ning replikatsiooni üle. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? Kõigis rakkudes on vaja nt niinimetatud koduhoidjavalke: DNA replikatsioonil, RNA transkriptsioonis jne osalevad valgud, histoonid, ribosoomivalgud, energia- ja ainevahetust käigus hoidvad valgud jne. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib? Kui suur arvatakse olevat geenide protsent, mille produktid geeniregulatsioonis osalevad? 20 000 – 25 000. Inimese rakus ekspresseerub korraga keskmiselt ~30-60% geenidest 10-15% kõikidest geenidest arvatakse olema seotud geeniregulatsiooniga.
RNA ja valkude selektiivne läbilaskvus pakub ühtlasi täiendavat kontrolli geenide ekspresseerumise ning replikatsiooni üle. 42. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? Kõigis rakkudes on vaja nt niinimetatud koduhoidjavalke: DNA replikatsioonil, RNA transkriptsioonis jne osalevad valgud, histoonid, ribosoomivalgud, energia- ja ainevahetust käigus hoidvad valgud jne. 43. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib? Kui suur arvatakse olevat geenide protsent, mille produktid geeniregulatsioonis osalevad? 20 000 25 000. Inimese rakus ekspresseerub korraga keskmiselt ~30-60% geenidest 10-15% kõikidest geenidest arvatakse olema seotud geeniregulatsiooniga.
transkriptsioonifaktorid saaks kiirelt reageerida väliskeskonnale. Võimaldab paremat kontrolli, kas faktor saab üldse tuuma sisse või mitte. 42. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? nn. Koduhoidjavalgud - hoolitsevad ekspresseerumise eest ehk nii replikatsiooni, transkriptsiooni kui translatsiooni eest. DNA polümeraas, histoonivalgud, ribosoomivalgud, energia ja ainevahetuse valgud. 43. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib? Kui suur arvatakse olevat geenide protsent, mille produktid geeniregulatsioonis osalevad? Inimesel arvatakse olevat umbes 23-25 000 geeni, milleks korraga ekspresseeuda võib 30- 60%. Geeniregulatsioonis osalevate geenide protsent arvatakse olevat 10-15% kõikidest geenidest. 44
Katkisest RNA-st pole translatsioonil abi. Ribosüüm kompleksis metaboliitidega, mille sünteesi reguleerib, viib mRNA lagundamisele ja ensüümi sünteesi väljalülitamisele. Suunab mRNA lagundamist tema enda ribosüümi poolt. Sünteesi regulatsioon ribolüliti abil. r-valkude sünteesi regulatsioon tagasiside abil Ribosoom – kompleksne struktuur – 54 eri valku. 53 valku 1-s koopias. Ühte valku on 4 koopiat. Ribosoomi sünteesiks on vaja omakorda sünteesida rRNA ja ribosoomivalgud. Üks komplekssemaid organelle. Kõik koostisosad moodustavad stabiilse üksuse. Ribosoomide geenid on organiseeritud operonidesse. Operonide regulatsioon – S8 reguleerib spektinomütsiini operoni. S-valgud – väiksema subühiku valgud. R- valgud suurema subühiku valgud. Valgu S8 seondumine 16S rRNA ja mRNA- ga. Kaks RNA-d konkureerivad valgusidumise pärast. Valgusüntees ei toimu, kui valk S8 on ülehulgas ja seondub mRNA-ga – mRNA ei saa enam ribosoomiga seonduda.
annaabi.ee 
