mida organism saab toidust, sest loomorganismi aminohapete sünteesimise võime piirdub ainult osaga neist. Vallkude biosüntees on elusa substraadi eksisteerimise ja selle suhteliselt konstantse keemilise koostise säilitamise tähtsamaid tingimusi. See on omane kõikidele kudedele ja rakkudele, samas mõned organid ja koed moodustavad valke intensiivsemalt. Aminohapete assimilatsioon uute koe koostisosade moodustamiseks lokaliseerub raku organoidides, peamiselt ribosomaalseid RNA sisaldavates ribosoomides. Sünteesiprotsessides vajaliku energia allikaks on põhiliselt makroergili sidemeid sisaldav ATP, mis moodustub mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus
aminohapete sünteesimise võime piirdub ainult osaga neist. Valkude biosüntees on elusa substraadi eksisteerimise ja selle suhteliselt konstantse keemilise koostise säilitamise tähtsamaid tingimusi. See on omane kõikidele kudedele ja rakkudele, samas mõned organid ja koed moodustavad valke intensiivsemalt. Aminohapete assimilatsioon uute koe koostisosade moodustamiseks lokaliseerub raku organoidides, peamiselt ribosomaalseid RNA sisaldavates ribosoomides. Sünteesiprotsessides vajaliku energia allikaks on põhiliselt makroergili sidemeid sisaldav ATP, mis moodustub mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus
organism saab toidust, sest loomorganismi aminohapete sünteesimise võime piirdub ainult osaga neist. Vallkude biosüntees on elusa substraadi eksisteerimise ja selle suhteliselt konstantse keemilise koostise säilitamise tähtsamaid tingimusi. See on omane kõikidele kudedele ja rakkudele, samas mõned organid ja koed moodustavad valke intensiivsemalt. Aminohapete assimilatsioon uute koe koostisosade moodustamiseks lokaliseerub raku organoidides, peamiselt ribosomaalseid RNA sisaldavates ribosoomides. Sünteesiprotsessides vajaliku energia allikaks on põhiliselt makroergili sidemeid sisaldav ATP, mis moodustub mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 47. Nukleiinhapete ainevahetus
Tuumakese suurus on otseselt seotud ribosoomide hulgaga, mida rakus toodetakse (oleneb valgusünteesist) kui valgusünteesi ei toimu, on tuumake väga väike, seevastu suuremahulise valgusünteesi korral võib tuumake hõlmata umbes 25% tuuma ruumalast Tuumake ei ole tuumaplasmas ülejäänud tuuma komponentidest membraaniga eraldatud, kuid on ikkagi enam-vähem kerajas. paljude makromolekulide agregaat Funktsioonid: 1) ribosomaalseid geene sisaldavad DNA piirkonnad 2) eellas-rRNAd 3) küpsed rRNAd 4) rRNAd töötlevad ensüümid 5) väikesed tuumakese ribonukleoproteiinid 6) koostamisfaktorid (näit. ATPaasid, GTPaasid, proteiinkinaasid ja RNA helikaasid) ribosoomide valgud ja osaliselt kokkupandud ribosoomid 3 morfoloogilist piirkonda 1) kiudjas keskosa – keskel (aktiivsed ribosomaalse RNA sünteesi määravad geenid) 2) tihe kiudjas osa ümbritseb keskosa
annaabi.ee 
