· Iga ensüüm paikneb kindlas raku piirkonnas või struktuuris See tagab ensüümreaktsioonide eraldatuse ja kindla järjestuse · Substraadi ja kofaktorite kontsentratsioon Ensüümid - katalüütiliste omadustega valgud (lihtensüümid) või valkude kompleksid (liitensüümid). Ensüümid osalevad peaaegu kõikides biokeemilistes reaktsioonides elusorganismides. Nii kontrollivad ensüümid metaboolsete protsesside toimumise kiirust; ribosüümid - katalüüsivad ribonukleiinhapete hüdrolüüsi ja ümberesterifikatsiooni reaktsioone (RNA protsessing), mille käigus muudetakse primaarne RNA transkript mRNA- ks. Ribosoomi RNA katalüüsib peptiidsidemete moodustumist; absüümid - ehk katalüütilised antikehad saadakse organismi immuniseerimisel substraadi aktiveeritud oleku analoogiga. Erinevalt ensüümidest ja ribosüümidest pole absüümidel tõelist bioloogilist funktsiooni organismis
ja sealt edasi kolmandasse. Raku metaboolne ehk interfaas rakk lihtsalt elab · sünteesieelne interfaas · sünteesijärgne interfaas Raku jagunemise faas rakk paljuneb. Raku jagunemine on vajalik uute rakkude tootmiseks organismi kasvades ja vanade rakkude uutega asendamiseks vigastusest või haigusest paranemisel. Apoptoos raku surm, tähendab raku lammutamist fagotsüütide poolt. Valgu süntees: 1. DNA transkriptsioon ehk ümberkirjutamine ribonukleiinhapete (RNA) keelde leiab aset tuumas. 2. Translatsioon ehk geneetilise info tõlkimine valkudeks toimub tsütoplasmas ning eeldab DNA molekulist transkribeeritud 3 eri tüüpi RNA ühistööd: transfeer-RNA (tRNA), ribosoomi-RNA (rRNA) ja messenger-RNA (mRNA). T-Rna tunneb ära ja toimetab kohale vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid. DNA replikatsioon geneetilise materjali täpne kopeerimine.
Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3 Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2 Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad
Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3 Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2 Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad
tekkida ka mitmest NORist mRNA tootmise vabriku mudel: transkriptsiooni ajal seostub polümeraasi külge tellingvalk, mis seob enda külge valke, mida on vaja transkriptsiooni ja pre-mRNA protsessimiseks 13. Tuuma kehakesed: üldine mõiste; PML kehad, Cajal’i kehad, PcG (polycomb) keha, Tuuma tähnid (speckles) ,‘Lõikamise’ kehakesed (Cleavage body) Kohtades, kus kromatiinivaheline ruum on suurem, asuvad mitmesugused struktuursed kogumid – ribonukleiinhapete ja valkude kompleksid, mis osalevad erinevates protsessides, mis on seotud geeniekspressiooni regulatsiooniga. Tuuma kehakesed ei ole membraaniga ümbritsetud. PML kehad e promüelotsüütse leukeemia – o Neis moodustuvad valgukompleksid, mis osalevad DNA reparatsiooni protsessis ja apoptoosi esilekutsumises o tihedalt seotud piirkondadega, kus toimub viiruste replikatsioon ja transkriptsioon infektsiooni varases staadiumis
kandjad. Nukleus – tuum, rakutuum Kromosoomid – pärilikkuse kandjad Igas rakus on 46 paari kromosoome, millest 23 on pärit emalt ja 23 isalt. Need kromosoomid jagunevad 22 paariks autosoomideks ja üheks heterosoomide paariks. Autosoomid määravad kehaehituse, heterosoomid aga soo. Kromosoomid koosnevad desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekulidest. Kui kromosoome tugevasti suurendada, võib näha kaheharulist spiraali (topeltspiraali). Nukleiinhapped esinevad ka ribonukleiinhapete (RNA) kujul. RNA molekulid paiknevad vaid ühekordse spiraalina. RNA kannab samuti pärilikkusteavet, inimorganismis on tema tähtsaimaks funktsiooniks valkude süntees ning ta asub muu hulgas tuumaosakestes ehk nukleoolides. 20 Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli.
annaabi.ee 
