ole ühesuurused ja ühesugused. Caulobacter'i jagunemisel moodustiub 2 erineva funktsiooniga rakku: viburiga liikuv rakk ja sessiilne kinnitumisjätkega rakk. Caulobacter on veebakter, kes kinnitub kinnitusjätkega pindadele. Omavahel kinnitudes moodustab rosette. Ebavõrdne jagunemine toimub: Caulobacteril Beggiatoa Saprospira Nocardia Mycobacterium Pungumise teel paljunevad Hyphomicrobium Rhodomicrobium Ancalomicrobium Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eemaldub pung alati emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. GONIID - Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Goniidiga paljunevad: - Thiothrix - Leucothrix - Sphaerotilus - Caryphanon Osad niitjad tsüanobakterid paljunevad lühikeste ümardunud otstega niiditükikeste ehk hormogoonide abil
siis kustub. Bakterite paljunemine, selle viisid. Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Mõned bakterid paljunevad ka pungumise teel (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium). Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung alati emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Ka pärmid paljunevad pungumise teel. Aga on ka nöörduvaid pärme(fission yeasts), nagu Schizosaccharomyces pombe. Bakteritel tuntakse aga ka keerulisemat paljunemist. Niitjad tsüanobakterid ja Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon paljunevad liikumisvõimeliste paljunemisrakkude- goniidide abil
o Tubuliinidega o Goniididega(liikumisvõimelised paljunemisrakud) (niitjad bakterid Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon)Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid.Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlbsalt tuulega. o Pungumine - (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces) Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. o Omapäraselt paljuneb suurim bakter, Epulopisicum fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. "sünnitajabakter" o Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib
Kasvu piiravateks faktoriteks on: 1) ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine, 2) hapniku hulga vähenemine, 3) H+ hulga suurenemine (pH langus), 4) toksiliste lõpp produktide kogunemine. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces). Ka pärmid paljunevad pungumisega. Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil (nt. Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon). Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Omapäraselt paljuneb suurim bakter Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus
annaabi.ee 
