U= = 0,004 s-1 1250 12. Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW. [P] = [Po] Cr C Cl Cz , kus [Po] ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW. Valitakse välja interpoleerimise teel tabelist 3.2 olenevalt rihma ristlõikest, kiirusest v, m/s, ja vedava rihmaratta läbimõõdust D1, mm; Cr reziimitegur; C haardenurgategur; Cl pikkustegur; Cz rihmade arvu tegur). [P] = 0,95 1 0,86 0,89 0,9 = 0,65 kW 13. Kiilrihmade arv. Pnom 2,38 z= [ P ] = 0, 65 = 3,66 ~ 4 14. Ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0, N. 850 Pnom Cl F0 =
t1 c1 15,5 9 17 5 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine Trumli läbimõõt Dtr on leitud valemiga (3.5) D tr ( e - 1 ) d tr ( 25 - 1 ) 15 mm 360 mm , (3.5) kus Dtr trumli läbimõõt mm; dtr trossi läbimõõt (dtr = 15 mm) mm; e reziimitegur (e = 25 [1, lk. 19, tabel 19]). 7 3.2. Trumli sein paksus Malmtrumli seina paksus on leitud valemiga (3.6) 0.02 D tr + 10 0.02 360 + 10 17.2 mm , (3.6) kus trumli seina paksus mm; Dtr trumli läbimõõt (Dtr = 360 mm). Malmtrumlil peab olema täidetud tingimus 12 mm, seega on tingimus täidetud. 3.3. Trumli soone sammu t leidmine Trumli soone samm t on leitud valemiga (3
lahutama, sisselülitamisel peab sidur mootori sujuvalt ühendama jõuülekandega, et vältida masina järsku paigalt liikumist, kaitstes sellega kõiki jõuülekandemehhanismi detaile suurte ülekoormuste eest. Sisselülitatult peab sidur kindlustama hea ühenduse mootori ja jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast. Kolme ja enama veosillaga masinatele lisandub veel kardaanülekandeid ja veosilla mootoriga ühendamise seadmeid
s 1,5 Lõikepinge 2M 2 * 249 = = 23 MPa d * b(l l - b) 0,035 * 0,01 * (0,07 - 0,01) R 370 < [ ] 0,6 eH = 0,6 148 MPa s 1,5 6. Siduri valik Kuidki rootori ja tigu samateljelisus on tagatav valime elastse siduri GP või LB tüübi [6]. Arvutuslik moment M a = kM nom = 1,5 * 9,8 15 Nm kus reziimitegur k = 1,5 (Lisa 1, Tabel 8) Teo vaba otsa ja rootori võlli läbimõõdud on 24 mm, seepärast valime sidur GP24/32, mille lubatav pöördemoment M = 40 Nm ja võlli läbimõõt d = 24 mm. 7. Laagrite valik Summaarsed toereaktsioonid radiaalsuunas R A = R Ax 2 + R Ay 2 = 1200 2 +196 2 1216 N, RB = 2 R Bx + RBy 2 = 1200 2 + 889 2 1493 N. Telgjõud Fa2 = 280N
11. Standardsete veerelaagrite tüübid ja tähistus. 12. Veerelaagrite täpsus ja tolerantsid ning istud. 13. Veerelaagrite tõrked, tõrkepõhjused, aeglaste laagrite valik. 14. Veerelaagrite valik dünaamilise kandevõime alusel. 15. Korpused. Korpusdetailide liigitus. 16. Korpusdetailide töövõimelisuskriteeriumid ja tehnoloogiad. Teemad 6.1-6.5. Ühendus- ja ülekandedetailid. 1. Sidurid. Sidurite liigid. 2. Sidurite tunnusjooned. 3. Siduri valikutingimus ja reziimitegur. 4. Muhvsiduri arvutus. 5. Ääriksiduri arvutus. 6. Vaheristikuga e. Oldhami siduri dimensioneerimine. 7. Elementaarse hõõrdsiduri (ketas-, koonussidur) arvutus. 8. Lülitatavate ja kaitsesidurite konstruktsioone (konspekti näited). 9. Ülekannete liigid. Ülekannete ekstreemparameetrid, ülekannete võrdlus. 10. Hõõrdülekannete liigid. Hõõrdvariaatorid. 11. Hõõrdülekande kinemaatiline arvutus. Libisemine hõõrdülekandes 12. Kontaktjõud hõõrdülekandes. 13
annaabi.ee 
