Camus oli võrdsetes osades nii kirjanik kui filosoof, absurdi mõiste seisis tema kaalutluste keskpunktis. Absurdne tähendab Camuse jaoks, et ses tavasid, reegleid, rituaale ja ideoloogiaid täis maailmas pole võimalik leida elu mõtet. Igaüks jääb oma küsimustega üksi, saab loota ainult iseendale. Inimene küsib, maailma vaikib. Oma kuriteo kaudu leiab Meursault uue teadvuse. Kuni kuriteo sooritamiseni oli talle kõik "ükskõik" see sõna kordub romaanis ikka ja jälle. Revolvripauk päästab ta sisemisest letargiast. Meursault'le saab selgeks, et ta on elanud õnnelikku elu, mis on mõrva läbi lõplikult purustatud. Ta võtab oma karistuse vastu, Meursault on end leidnud. Albert Camus sai oma aja kuulsaimaks Prantsuse kirjanikuks, kes pälvis suure lugejamenu. 1957. aastal sai Camus Nobeli kirjanduspreemia, 44-aastaselt oli ta noorimaid laureaate. Tema äkiline surm oli sokk kogu vaimuilmale. 4. jaanuaril 1960. aastal kihutas sportauto vastu puud, Camus sai kohe surma
Gregers Werle tuleb eesuksest. Uurib, et kas mehel on tõepooles tarvis oma perekonna juurest ära minna. Palub tal oma leiutuse peale mõelda. Hjalmar tunnistab aga et Relling talle selle leiutuse mõtte pähe pani. Tegelikult ta ei ole mitte midagi veel valmis teinud, ent sellegi poolest hoidis see mõte teda õnnelikuna. Räägib, et kas kui ta oma ,,tütrelt" küsiks, et kas too oleks nõus oma elu tema nimel ohverdama ss oleks juba teada, mis vastuse ta saaks. Pööningul kostab revolvripauk. Gregers räägib, et Hedvig palus vanamees, et see metspardi isa nimel ohverdaks. Hjalmar on sellest liigutatud. Otsivad last. Vana Ekdal ilmub oma toa uksele. Ta on täies mundrik ja kõvasti ametis mõõga vöölepanemisega. Saavad teada, et vanamees ei ole seda lasku sooritanud. (Hjalmar tõttab pööninguukse juurde, rebib selle lahti, vaatab pööningule ja hüüatab valjusti.) Hedvig on pikali maas. Hjalmar , Gina ja Gregers tassivad Hedvigi ateljeesse
annaabi.ee 
