vastuoksliku kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Nüüd on selgelt välja toodud ka sarnasused kahe suure kirjaniku olulisemais romaanides. Mõlemais on peategelasele omastatud nii häid kui ka halbu jooni, keerulised karakterid, kelle mõistmiseks peab raamatusse süvenema. Ilmselt see oligi autorite eesmärk, panna lugeja mõtlema. Alati ei pruugi ka nende luuletajate teosed olla samatähenduslikud. Võtame poeemi ,,Pistoda". Puskini ,,Pistoda" on revolutsiooniteemaline, õigustab türanni tapmist. Väljendab nii suurt igatsust vabaduse järgi, et selle nimel võib kasutada karme abinõusi, nagu näiteks mõrv. Lermontovi luuletus meenutab pigem lüürilist novelli. Pistoda on kui sõber, kes alati kaaslaseks oma vaiksel viisil. Põhjus, miks Puskini ja Lermontovi proosateosed polnud sarnase meeleoluga, oli tingitud sellest, et nad kirjutasid eriajastuil. Puskini kooliskäimise ajal toimus Napoleoni sõjaline sissetung
Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga
Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka 8 poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides, kuid on mingil määral omane ka nt "Tõe ja õiguse" stiilile ja üldse
Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut ,sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetuses. Elu Tallinnas ja töö ühiskondlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus , tuues sisse linnamiljöö jarevolutsiooniõhustiku kujunemise. Esimene novell , mille Tammsaare Tallinnas kirjutas , oli ,,Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud ,,Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus ,,Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katkestas ka poliitilise satiiri kirjutamist , õnnestunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala ,,Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab seal vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstimuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg , millest ,,Vanad ja noored", ,,Kaks paari ja üksindus" ning
annaabi.ee 
