2)17. oktoobri manifest - Tallinnas ja Tartus loodi ametiühinguorganisatsioonid, saadi luba rajada legaalselt poliitiline partei Eestis - Eesti rahvameelse eduerakonna, rahvas sai sõnavabadusi. 3)Mõisate põletamine - sest siis hävitati eestis 160 mõisat ja viinavabrikuid ning palju vähem jäi mõjuvõimu mõisnikele, tõi kaasa karistussalgad ja vägivalla. 4) rahvaasemine koosolek tartus - sõnastas eestlaste nõudmised ja tahtmised mida rahvas revolutsioonilt tahab. 10. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. a revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? põhjenda oma seisukohta? Tõnisson kutsub rahvast mitte mässama ja asja rahulikult võtma. Päts pooldas revolutsiooni, eestlased pidi kaasa lööma, et endale hiljem kasu saada. Tõnisson tegutses õigemini, sest ta püüdis oma rahvast lollusest ära hoida, kuna keegi ei teadnud mida mässamine endaga kaasa toob. 11
laevaremondi ajaloost Eestis. Öeldakse ju, et see, kes ei tea ajalugu, elab ilma tulevikuta. Algul tundus kodutöö tegemine veidi tüütu, kuid asja süvenedes ning lähemalt uurides olen saanud palju kasulikku informatsiooni nii laevade ehitusest kui ka remondist, samamoodi erinevatest tehastest ja laevatüüpidest, millest on kindlasti kasu nii loengutes kui ka hiljem oma isiklikus elus. 9 Allikate loetelu: Otto Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine 1917. aastani. Tallinn 1963. Otto Karma, A. Skorohod. Vene-Balti tehas. Tallinn: Eesti Raamat, 1971. Margus Kruut. Vana hiilgus uues kuues. -- Tehnikamaailm 2009, nr 2. Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site) (http://aerling.blogspot.com/2011/07/eesti-vanimad-sailinud-laevad-on.html) 09.08.2011 Eesti Ekspress. (online väljanne) (http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/tallinn-impeeriumi-suur- laevatehas.d
meistritööks. Samal ajal koosnes reakoosseis suurte sõjakogemustega "vanadest huntidest" ning romantilistest ja isamaalises vaimustuses olevatest noortest, aga samuti töölistest ja talumeestest, kes sageli vastumeelselt käske täitsid ja sõja algul veel lootusrikkalt komuunameeste poole piilusid. Sellest erinevate vaadetega massist tuli luua uus, noore iseseisva rahvusriigi armee. Laidoner alustas sihikindlalt likvideerima väeosadesse kaasa toodud revolutsioonilt korralagedust. Ta kohustas oma päevakäsuga kõiki ohvitsere kandma õlakuid, mille maharebimisega enamlaste poolt oli alanud Vene armee lagunemine. Samuti nõudis ta alamväelastelt ohvitseride tervitamist ja käsu vastuvõtmisel nende püstitõusmist. Ka ignoreeris Laidoner Vene auastmete prioriteeti ja nõudis, et kohtadele määramisel ei arvestatakse mitte ohvitseri auastet, vaid tema tublidust. Nii näemegi Vabadussõja ajal kapteneid diviise
kõik selleks ajaks kõrghariduse omandanud eestlased. Jätkati Hurda rahvaluule kogumisea aktsioon. 1909. aastal asutati J.Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Noor-Eesti sai hoo sisse alles pärast 1905. aastat. N-E eesotsas seisid eelkõige Gustav Suits, Friedebert Tuglas. Ants Ruusmann ja 17 Otto Karma ajaloolane parim Eesti tööstusajaloo kujutaja "Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistliku revolutsioonini" Eesti majandusajalugu. 1900-1903 Venemaal majanduskriis. 1907-1908 algas uus majanduslik tõus. 1910-1914 majandusliku arengu aastad Venemaal tervikuna, sh Eestis. Põllumaj jagunes 2 lahte suurmaapidamised e mõisad, väikemaapidamised e talud. Mõisate roll 20. sajandi aluses Eesti põllumajanduses: kaks äärmuslikku vaadet 1) tänu mõisatele eesti põllumajandus üldse arenes
juba vastavate õigusnormidega reguleeritud ja tugineb aja jooksul kristalliseerunud printsiipidele. See kehtib täiel määral ka konstitutsioonilise ehk põhiseadusliku reguleerimise kohta. Konstitutsioonid on ise sõltuvuses üldhumanistlikest printsiipidest, mida nad rahvusvaheliselt üldtunnustatud alustel sisaldama peavad. Eeltoodu alusel võime kokkuvõttes konstateerida, et poliitika ja võimu teostamine on järjest juridiseerunud, milline protsess sai võimsa tõuke Suurelt Prantsuse revolutsioonilt ning mille lõppu ei ole näha. Seda arengut iseloomustab ilmekalt prof.A.-T.Kliimanni riigitüpoloogia (Kliimann, 26), mis iseloomustab riigi ja üksikisiku vahekorda ning õigusliku regulatsiooni rolli. Refereerime seda tüpoloogiat: 1) politseiriik: siin kohustati haldusakti kui toiminguga vaid alamaid, mitte aga valitsevat võimu ennast - st oli vaid kohustatud pool (nt üksikisik; rahvas) ning vaid õigustatud pool (nt monarh; oligarhia);
annaabi.ee 
