seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk- järgult kinnituma üle kogu maailma. Streigid ja meeleavaldused, sotsialistlikku suunitlusega töölisajalehed ning sotsialistide parlamendifraktsioonid muutusid 20.sajandi alguse Euroopas tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20.sajandi algul ka rahvusküsimuse teravnemine. 20.sajandi algul jõudis rahvluslik eraldumisprotsess lõpule Soomes, Tsehhis Ja Batlimaades: Seepõhjustas Habsburgide monarhia lagunemise , rahvuslike ääremaade eraldumise Vene keisririigist ning suurendas ka sõjaohtu Euroopas. Imperialism ja maailmarahvad. 20
abil revolutsiooni läbi viia. 1869 tappis Netsajev jõhkralt ühe noormehe, kes ta esialgsest parteihakatisest välja tahtis astuda, ja põgenes ise välismaale. 1872 ta arreteeriti ja pandi vangi, kus ta ka suri. Osa revolutsiooniideedest vaimustatud noori eemaldus seepeale nihilismist, ent paljudele sai Netsajev kangelaseks, kes ei kohku revolutsiooni nimel tagasi mitte millegi ees (sh siis ka isikliku moraali ja elu hävitamine). Narodniklusest kasvasid välja ka esimesed revolutsioonilsed parteid. 1876 loodi organisatsioon Maa ja Vabadus ( ), mis taotles talupoegade baasil uudse 13 sotsialistliku riigi loomist Venemaal. Ühtlasi alustasid nad valitseva korra tegevuse häirimiseks mõjukate riigiteenistujate (eelkõige politseijuhtide) tapmist. Otseselt terroristlikuks Zemlja i Volja end siiski veel ei pidanud. Selle organisatsiooni üks juhte oli
ilma nõrkusteta=PIONEER. ehitamine, konstrueerimine, rasketööstus jne. Inimest pildistati alt üles vene modernismis, et tunduks võimas. Tehti Koostööd- kolektiivsus ja sünkroonia. Uks tehlogoogia kõikvõimsusesse. Arenes montaaz ja kolaaz. Parim oli selle alat Aleksander Rodsenko- rakurssi ja montaazimeister. Fakti kunst, äärmuslikud rakursid. Alati püüti näidata, et maal on ühtne " MEIE". Valitud inimesed- konstruktorid, kirjanikud, artistid, revolutsioonilsed mõtlejad. Kolonialism kui modernse ühiskonna paratamatu kaasnähtus: "primitiivne(algeline) teine" ja "arenenud mina". Kiirenev tempo -ismide vahetumisel . Fovism (1901-1907), Ekspressionism (1905-1912), Kubism (1907-1920) Futurism(1904-1914) Abstraktsionism, Dadaism (1916-1922), sürrealism Eksklusiivne kultuuriloogika : iga ism eitab teisi ISME lisaks"ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine. Postmodernism- modernismist arenes välja post-modernism. Üks keskne kunstnike liit
annaabi.ee 
