aastal andis revolutsiooniline valitsus ehk vabariik käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie-Antoinette hukkamiseks, ning nad giljotineeriti. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. See tegu meelestas teised Euroopa riigid Prantsusmaa vastu ja kindlustas, et vaatamata sellele, millised muudatused võivad hiljem tulla, tekib riigil raskusi teiste maadega suhtlemises. Revolutsioonile järgnevad sündmused olid suhteliselt tüüpilised revolutsioonide jaoks: võimule tuli sõjaväe kindral. See kindral, Napoleon Bonaparte, oli aga erakordselt harismaatiline ja intelligentne isiksus ning saavutas võimu riigi üle, mida võib nimetada impeeriumiks. 1799. aastal 9. novembril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades ennast Esimeseks Prantsuse Konsuliks, pannes lõppu Suurele Prantsuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile
Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maadele ka oma ülesandeid: 1. Kirikliku laulatuse asemel tunnistati revolutsiooni ajal kodanlikku abielu (riigiametniku poolt sõlmitud) 2. Sündide ja surmade registreerimine, mis varem oli olnud kiri ülesanne, läks riigiametnike kätte. 3. Vaimulike hulka ja ameteid vähendati, nad pidid vanduma truudust revolutsioonile ja hiljem ka põhiseadusele (enamik vaimulikke keeldus seda tegemast, misjärel nad vallandati, kuid säilitasid oma populaarsuse usklike hulgas ja võisid mängida olulist rolli revolutsiooni vastaste hulgas) Kuna osa vaimuklikke keeldus revolutsioonile truudust vandumast ja töötas vastu, hakati planeerima usu väljajuurimist. Rahvuskonvent andis korralduse võtta maha ja hävitada religioossed sümbolid, keelatud oli
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine
korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Euroopa revolutsioonihirmu all, sest valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus.
*Kehtestati inimeste vabadus ja võrdsed õigused 9.Millised poliitilised jõud olid esindatud Rahvuskonvendis? *jakobiidid *soo * žirondiinid 10.Miks kehtestasid jakobiinid diktatuuri? Et päästa revulutsioon ja selle saavutusi. 11.Milline oli Robespierre´i roll Prantsuse revolutsioonis? *üks tuntuim tevulutsiooni juht *terrori teostaja *rahva pääste komitee juht 12.Milles väljendus Robespierre´i terror? Ta kuulutas kõik kes ei olnud ustavad revolutsioonile ja samuti temaga mittenõustunud kaaslased vaenlasteks ja hukkas nad giljotineerimise teel 13.Millised olid 1795.a. PS peamised ideed? 14.Millal ja mis sündmusega lõppes revolutsioon? 9. november 1799 a. Direktoorium saadeti laiali 15.Kuidas muutus riigikord Prantsusmaa revolutsiooni käigus? 16.Kuidas suhtusid Euroopa riigid Prantsusmaa revolutsiooni sündmustesse? Revolutsiooni algul võeti teade Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Suurt
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Annika Allik Põltsamaa ÜG 10A Revolutsiooni vastukajad Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Bastille vallutamise teate võtsid saksa haritlased vastu vaimustusega Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA SEISUSED I seisus- vaimulikud * ei maksnud makse II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia
· Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. 3. Millised uued riigid tekkisid Läänemere ääres peale I maailmasõda? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele
"Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Kaotati aadliseisus 22. september 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Revolutsiooni vastukajad Euroopas Saksa haritlaskond suhtus Bastille' vallutamisse vaimustusega Suurt poolehoidu revolutsioonile avaldasid võõrvõimu all olevad riigid Revolutsiooni vastukajad Euroopas "Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus"- Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid tahtsid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia, selleks sekkusid nad sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa Tuhanded prantsuse vabatahtlikud astusid sõjaväkke, et oma isamaad kaitsta Revolutsioonisõdade algus
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele
seadusi. Kuna ta oli demokraat suhtus ta eitavalt nn. riiklike kuritegude mõistesse ja leidis, et monarhi tapmist tuleb karistada nagu tavalist roima. 1784. aastal vallandati Marat Comte d,Artoisi poolt, sest tema haiged pelgasid seda ebameeldiva ning erisuguste ravimikreemidejärgi lõhnavat arsti. Peale sellist kohutavat läbielamist mõjutas see tema sissetulekut, mis omakorda mõjutas ta närvisüsteemi ja see veel omakorda tema tervislikku seisundit. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile ja monarhia kukutamisele ning rikaste hävitamisele. Seda tehes hakkas ta ka välja andma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! 1788. aastal pühendus ta ainult ühiskondlikpoliitilisele võitlusele ning revolutsioonile. Vaadetelt ei olnud ta kõige vasakpoolsem ega ka kõige radikaalsem. Ta ei olnud veel vabariiklane nagu näiteks oli Camille Desmoulins, ta ei pööranud suurt tähelepanu agraarküsimustele nagu mitmed teised tegelased. Pärast Bastille vallutamist oli Marat
Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Demokraatia kohta ütles Voltaire: ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" Ja hariduse kohta: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata,
Paul põdes nahatuberkuloosi, lisaks sellele oli tal sügelev, kohati leemendav ja kohati kuiv allergiline nahalööve. 1784 aastal vallandas Comte d'Artois oma arsti. Paljud tema haiged pelgasid seda nahahaiguse tõttu mitte kõige meeldivama väljanägemisega ning erinevate ravikreemidejärgi lõhnavat arsti. Jean Paul Marat majanduslik seisukord hakkas kiiresti halvenema see mõjutas kahtlemata tema närvisüsteemi, mis omakorda mõjus halvasti tervisele. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile, monarhia kukutamisele ja rikaste hävitamisele. Olles väikesekasvuline (150 cm), mitte eriti meeldiva häälega, otsustas ta seda teha kirjalikult - andes välja oma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! Teda peetakse üheks esimeseks proletaarse diktatuuri ja terrori ideoloogiks. Kuna Marat kirjutas väga teravaid artikleid, siis ta kogus ka palju vaenlasi endale ja ka valitsuse silmi oli ta ebameeldiv tegelane. 1790.-1792. aastal elas ta "põranda all" või Suurbritannias. 1792. a
Louis XIV Robert Reinsalu 8a Tutvustus Louis XIV elas aastatel 1638 kuni 1715. Ta oli Prantsusmaa kuningas alates aastast 1643 kuni oma surmani. Ta sai troonile juba viie aastaselt. Tema valitusaeg 72 aastat ja 110 päeva on pikim põhiliste Euroopa riikide ajaloos. Ta kindlustas Prantsusmaal absoluutse monarhia, mis kestis kuni Prantsuse revolutsioonile. Absolutism Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul. Täielikult tekkis Prantsusmaal absolutism Louis XIII ajal. Louis XIII ise valitsemisest ei hoolinud, seda tegi I minister. Louis alustas oma tegelikku valitsemist aastal 1661. Louis XIV hakkas erinevalt Louis XIIIst ise valitsema. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. ,,Riiksee olen mina''
tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kandsid seda edasi. Protestantis oleks tulnud ka ilma sakslasteta, kuna see oli vool mis levis üle maailma. Baltlased kinnitavad, et nende tööga kuulutati meie maal välja isikuvabadus 1819, varem kui kuskil Venemaal. Tegelikult saime vabaduse täna Prantsuse revolutsioonile. Sakslased küll harisid eestlasi, mis oli hea. Baltlased on selle jutuga ülepingutanud, kui väidavad, et ilma nendeta meid ei oleks eksisteerima jäänud. Eestlastel on suur tahtejõud, et saada kätte, mida tahetakse.
võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Kolmas Riik- natsistliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli keskaegne keisririik, teine ühendatud saksamaa keisririik ja kolmas hitleri juhitav saksamaa SS- kaitsemalev Gestapo- riiklik salapolitsei
a. metsavahi peres. Peale isa surma kolis perekond 1906.a. Moskvasse. Elulugu 15aastaselt ühines Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga,ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1909.aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus Moskva Kunstikooli,kus ühines Vene futuristliku liikumisega,ning sai selle põhiliseks eestvedajaks. Lu u l et u s e d Lu u l e ko g u d ,,Ood revolutsioonile" ,,Vladimir Majakovski ,,Vasakule marss!" kogutud teosed" (1919 ) ,,Istungite palavik" ,,Mina" (1913) ,,Istungite Palavik" Ei tule uni, nii raske on mul. Hommikuni lama ja ohka. ,,Oo, kunas küll toimuks üks istung veel istungite kaotamise kohta" Poeemid ,,Pilv pükstes" (1930) ,,Selgrooflööt" (1915) Mõlemad räägivad õnnetust armastusest ning väljendavad autori
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Moto: ,,Läbi võitluse võidule". Ideaalid: isiklik vabadus, individuaalsus, eetilised tõekspidamised. Sündis Bonnis muusikute perekonnas. Õpingud algasid 4-aastaselt. Kaua õpetas Neefe (klavessiin, vioola, orel) (1 õppetund nädalas). 13-aastaselt asus tööle vürstlikus õukonnaorkestris. Unistas õpingutest Mozardi juures. 1787 sai vürstilt loa õppereisiks Viini, Mozardi juurde. 1792 kolis Viini õppima. Õpetama hakkasid Haydn ja Salieri. Algul pianistina, hiljem ka heliloojana. Hakkas saama aristrokraatidelt maj. toetusi. Elatus loomingu müügist, kontsertesinemistest ja õpetajaametist. Eraelu hall. Raske iseloom, tagasihoidlik välimus. 1809- eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt viini. Juba sel ajal kuulmishäired (hiljem kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest...
5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre. Kammerlikud kõlad, aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsuse muusika. Kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. Teosed: Aliinale, Fratres.
· Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte) · Ohjad läksid Rahvapäästekomitee kätte, juhiks Robespierre · Hukati kõik, kes ei ole tõestanud revolutsioonile ustavust (üle 50 000 ohvri) · 1793 oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette Jakobiinide diktatuuri kukutamine · Robespierre saatis giljotiini alla temaga mittenõustuvad kaaslased. · Rahvas leidis, et diktatuur ei kergenda lihtrahva seisundit · 1794. juulil arreteeriti Robespierre ja tema lähiskaaslased, kõik neist hukati järgmisel päeval Revolutsiooni taandumine · Tühistati 1793. a põhiseadus · Poliitiline amnestia
2003 Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk 2009 aasta isa Kõne sisu ja ülesehitus 1. Pöördumine rahva poole 2. Tänab rahvast 3. Lootuse hoidmine ka halvimatel juhtudel 4. Ühistahte võimas avaldus 5. Eesti noored 6. Kokkuvõttes räägib ühisjõust Heinz Valk 1988. aastal https://www.youtube.com/watch?v=32BONhtmfbo&t=2s Kokkuvõte Tänu laulvale revolutsioonile sai Eesti iseseisvaks ning see juhtus kõik tänu laulmisele ja ühistahtele. Heinz Valk oli üks paljudest kes rääkis rahva kuumaks ja kutsus rahva üles võidelda vabaduse eest. Kasutatud allikad https://www.youtube.com/watch?v=32BONhtmfbo&t=2s https://et.wikipedia.org/wiki/Heinz_Valk https://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon https://et.wikipedia.org/wiki/Valget%C3%A4he_teenetem%C3%A4rk Tänan kuulamast!
Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid
giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki Riigi juhtimine: Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus, kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse Vabariik Rahva ülemvõim ning kodanike võrdõiguslikkus Jakobiinide diktatuur Revolutsioonilise valitsuse kohuseid täitis Päästekommitee. Tapeti kõik, kes ei tõestanud oma ustavust revolutsioonile (40 000 inimest) Direktoorium Poliitiline amnestia,uus põhiseadus (seadusandlik võim Seadusandliku korpuse käes) Täidesaatev võim (direktoorium) oli valitsuse käes Jakobiinide teostatud terrori tagajärjed ja põhjused Põhjused: revolutsiooni päästmiseks nägid jakobiinid piiramatu vägvaldse võimu kehtestamist Tagajärjed: Hukati palju inimesi asjatult Ilmnesid vastuolud jakobiinide hulgas Suurenes vastuseis Robespierre'i hirmuvalitsusele
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti
Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.52) Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse nõrkus ja suutmatus mõisnikke rahva viha eest kaitsta ajendas balti aadli esindajaid otsima toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga. Siiski arenes Eesti revolutsioonile jrgnenud aastakmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lid eeldused ja vimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. Kiirenes Eesti majanduslik areng. Tallinnas paiknesid Venemaa thtsamad laevatehased. Kiire edasiminek toimus ka pllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes histute liikumine, aktiivselt tegutsesid pllumeeste seltsid, pllumajanduse ja kodunduse kursused. Moodi lks vabatahtlike pritsimeeste seltside asutamine
aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi. Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal
tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiutaksid ja neid omakorda tehniliselt aina täiendaksid et need paremaks läheksid. Kolmandaks eelduseks oli
Viiendaks, kuna antiiksed maalid olid juba kõik peaaegu hävinenud, siis tuli maalikunstnikel eeskuju võtta skulptuurist, eriti reljeefist. Maalikunst oli plastiline, rõhutas ilusat joont ja siluetti ja puhast vormi. Koloriit väljendusvahendina jäi tagaplaanile, samuti loobuti ka valgusefektidest. Pildi ülesehituses jälgiti sümmeetriat, kogu komposisatsioonist õhkas rahu, tasakaalu ja suursugust. Maalikunsti üheks tähtsamaks hindamiskriteeriumiks sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Kunstile anti ülesandeks kutsuda rahvast üles võitlusele isamaa eest, samuti olema aus ja töökas. Teemad võeti antiikajaloost ja - mütoloogiast. Tänapäeval on aga maalid muutunud, maalitakse kõike seda, mida nähtaks, kuigi oluline on ka kompositsioon ja valgus. Seega muutus uusajal väga palju. Vanad korrad, muutusid, või lisati neile uut juurde. Arhitektuuris toimiti antiikarhitektuuri reeglite järgi ning maalikunstis rõhutati plastilisust ja puhast joont.
Stendhali põhimõtted olid , et kunst on oma olemuselt ühiskondlik ning teenib ühiskonna huve , see lause on põhiline relv võitlemaks klassitsismi vastu.Teiseks tema põhimõtteks oli , et kunstnik täidab ainult siis talle usaldatud ülesande , kui ta viib ühiskonda enese järel, kui kunstnik tegutseb omaette , pole seotud massidega, siis ei ole ta mitte midagi. Stendhali olukord Itaalias ja Prantsusmaal oli raske. Tema julge , iseseisev mõtteviis, kaasatundmine revolutsioonile ja jakobiinlastele, ateism , tema teostes leiduvad võitlevast protestivaimust kantud kujud, kõik see muutis talle viibimine raskeks Itaalias ja Prantsusmaal. 1842 kui ta otsustas külastada oma kodumaad Prantsusmaad , suri ta ootamatult otse Pariisi tänaval , rabandusse. Frederic Stendhali teosed: 1."Punane ja Must" 2."Parma Klooster" 3."Armastusest" 4. ,,Lucien Leuwen" 5. ,,Lamiel" 6."Itaalia Kroonikad" 7."Vanina Vanini" Pole täielik , aga siin kõik leitud teosed.
eestlaste ja lätlaste rahvuslikule liikumisele. Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel. Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3 peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka
Tallinn saanud endale halvamaigulise hüüdnime Põhjamaade Bangkok. Paljud Soome mehed käivad igal nädalavahetusel Tallinna bordellides. Mõned Eesti naised töötavad Euroopas prostituutidena. Eestlased käivad nii Soomes kui ka Lääne-Euroopas vargil. Eestlaste huviobjektideks on juveelipoed ja välismaa autod. Eesti keelt ei tasu eriti Soome juveelipoodides rääkida. Autod tuuakse läbi Põhjamaade Eestisse. Paljud inimesed tunnevad Eestit tänu laulvale revolutsioonile ja Balti ketile. Nad imetlevad viisi, kuidas Eesti pääses Vene karu käppade vahelt. Eesti ei lahkunud Nõukogude Liidust mitte sõja ja tohutute inimkaotustega vaid rahumeelselt. Eestit peetakse siiani vaeseks Ida-Euroopa riigiks, mis kunagi kuulus Nõukogude Liitu ja on siiani Venemaa mõjusfääris. Ma arvan, et Eestil on võimalus muutuda Venemaa ja Lääne-Euroopa vahendajaks. Geograafilise asendi vastu ei saa. Eesti oli 1920. aastate algul Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahendaja
Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat. Muusikavaramusse kuulub missa Solemnis (pidulik missa). See on tehniliselt väga raske ja mõned partiid oleks lihtsam mängida pillidel. Beethooven sündis Bonis muusikute peres. 4-aastaselt alustas ta muusikaõpinguid, paljudeks aastateks sai tema õpetajaks Neefe, kes annab talle klavessiini-, vioola- ja orelitunde. 13-aastaselt asub ta 1. Iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. 1787. A saab vürstilt loa
ta 1543. aastal. Võrreldes „Väikeste kommentaaridega“ läks Kopernik selles teoses tunduvat sügavamale teemasse. Sisse oli toodud mitu uut matemaatilist lahendust. Selles töös väitis Koperniks, et tähtede, planeetide ja Päikese näiv liikumine on lihtsasti seletatav, kui oletada, et Maa ühes teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese, pööreldes seejuures ka ümber oma telje. Teos muutus revolutsiooniliseks, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Kopernik suri 24. mail 1542. aastal. Samal päeval, kui Kopernik kehalt ja vaimult halvatuna surivoodil lamas, jõudis talle kätte ta elutöö esimene eksemplar. Ta vaatas ja suutis vaevu seda oma käega puudutada. Mõni tund pärast seda ta suri. Allikad: Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik Miksike, http://miksike
kaotamine 5)Rahvuslik ärkamine 6)Valgusideede levimine 7)avati kunstimuuseume, kirik ei sõltunud enam riigist ning negatiivsed soodumused olid vägivald, poliitiliste vastaste massiline hävitamine, vandaalitsemine-skulptuuride ja ajalooliste asjade hävitamine, kiriku elule ei pööratud nii palju tähelepanu enam, väga palju hävitati neid. Tagajärgi oli kindlasti veel, kuid need olid siiski kõige olulisemad. Minu arvates oli Prantsusmaal elu väga ebaõiglane ning tänu revolutsioonile muutus inimeste elus palju asju ning nad said endale natukene paremat elu lubada. Suur Prantsusmaa revolutsioon sai alguse mitmetel erinevatel põhjustel, nagu eelnevas lõigus mainisin. Inimesed olid väga nõudlikud ja olid tekkinud erinevad seisused inimeste rikkuse järgi, tegelikkuses peaksid olema kõik inimesed samavõrdsed ning kõigile peavad kehtima samad reeglid, kohustused ja õigused. Kahjuks on ka tänapäeval väga palju ebaõiglust ning kõik inimesed ei allu seadustele.
väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil kuulutas Komintern välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a. toimus kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Eestis. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. 1923.a. oktoobris algas ülestõus Hamburgis, kus see aga kiiresti summutati. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule
Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvritest pärines aga lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoniette. Terrori poliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi seas vastuolud. Robespierre tembeldas temaga mittenõustuvad kaaslased samuti revolutsiooni vaenlasteks ning saatis nad giljotiini alla. 1794.aasta aprillis ütles Danton enne hukkamist: "Robespierre, sa tuled mulle järele!"
See stiil on selgesti eristatav sisekujunduses, tarbe- ja moekunstis. Arhitektuuri vallas jäädi tagasihoidlikuks, lihtsaks, sümmeetriliseks, kaunistusdetaile kasutati vähe, tasakaalukaks paigutuse osas samas üldmulje jäi monumentaalseks. Püstitati ka Vana- Rooma eeskujul triumfikaari. Hiljem tulid stiilid nagu romaani-ja gooti stiil. Klassitsistlik maalikunst oli plastiline ning rõhutas ilusat joont ja siluetti. Maalikunsti tähtsamaks kriteeriumiks hindamisel sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Romantismiaegsed kunstnikud huvitusid kõigest eksootilisest ja tundmatust, näiteks loodusrahvad, Idamaad, keskaeg, vabadusvõitlus ja revolutsioonisündmused. Teostes kajastus kontrasti nii sisus kui käsitluslaadis.
mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast · Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" · Prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajaja · Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Voltaire vaated haridusest · PROPAGEERIS HARIDUST · "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe." · Pidas teadmiste allikaks vaatlusi ja kogemust TSITAATE · "Originaalsus pole midagi muud kui arukas matkimine." · "Ta oli kõige rumalam, seega ka kõige fanaatilisem." · "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda"
ajukasvaja. 11. Selgita, miks on ooperil „Porgy ja Bess” Ameerika muusikaajaloos eriline koht. See tähistab Ameerika rahvusooperi sündi ning teoses kujutatakse mustanahaliste elu. 12. Nimeta muusikaklassikuid, kelle mõju on täheldatud Artur Honeggeri loomingus. Ludwig van Beethoven, Sebastian Bach, Max Reger, Richard Strauß. 13. Iseloomusta Venemaa kultuuripoliitilist olukorda 1917. aasta revolutsioonile järgnenud aastakümnetel. Võimule tulid bolševikud, tõusis Vene kodusõda. Punaarmee kehtestas võidupuhul Venemaa Nõukogude Vabariigi. Esines korduvaid näljahädasid, milles hukkus või lahkus riigist miljoneid inimesi. Talurahval keelati kauplemine ning kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Toimusid koonduslaagrid, inimesed surid haigustesse. Meessoost kodanikud suunati väkke. Riigipead pühendusid majandusele, kultuurielu
ühiskonnas..........vähem kui aasta jooksul arreteeriti (Pr) üle 500 000 inimese, ligi 40 000 hukati, rojalistide mässu käigus huhhus (V) ligikaudu 200 000inimest........1793a juulis tapeti Jean Paul Marat.(J) kasutasid mõrva kätemaksu üleskutsumiseks.valitsuse kohuseid hakkas täitma rahvapääste kommiteee-kelleks sai kõigi vastu sallimatu M.Robespierre.võeti vastu veelka eraldi otsus-kuulutati kahtlaseks kõik kes pole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi (J) endi seas vastuolud. Robespierre(R)mbeldas mõned mitte nõustuvad kaaslased vaenlasteks ja saatis giljotineerit alla. Danton enne hukkamist ütles :robespierre sa tuled mulle järele!. Need sõnad osutusid prohvetlikkuks. Kogu riigis süvenes vastuseis(R) hirmuvalitsusele.1794juulis arreteeriti(R) ja tema lähimad kaaslased ning nad hukati järgmisel päeval kuna rahavale ei olnud (J) valitsemine kergendust toonud,nii kukurarigi (J) diktatuur.
Mil määral oli Suur Prantsuse reovlotsioon murranguks Euroopas? Bastille' kindlusvangla vallutamine 14.juulil 1789.a pani alguse Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis kestis kokku kümme aastat. Suur Prantsuse revolutsioon oli ajaloos kindlasti üks suurimaid ning tõi kaasa palju muutusi. Milliseid need olid ja kuidas mõjusid? Juba revolutsiooni alguses, 1789. Aastal 4. Augustil võeti vastu agraarseadused, millega kaotati feodaalide iskilikud õigused, talupegade isiklikud kohustused ja kirikukümnis. Veel samal aastal võeti vastu ka kirikumaade võõrandamise seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha. 26
vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes "näljase rahvahulga" väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka
välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus. Olles suunanud oma pilgud Kesk - Idale, kaotati enamus oma võidetud aladest Euroopas. Peale seda naasis Napoleon Prantsusmaale, kus aga selgus et kodanlik valitsus oli kokkuvarisemise äärel. 1799. aastal 9. novmbril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades end Esimeseks Prantuse Konsuliks, pannes lõpu Suurele Prantuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile. Terve Euroopa jälgis pingsalt Prantusmaa revolutsiooni arengut ja sündmusi, kuid on teada, et kõigil oli hirm et rahva mässamine võib jõuda ka mujalgi Euroopasse. Tõsiasi on see, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud, ning kuna hukati ka Louis XVI naine, Marie-Antoinette, püüti iga hinna eest teiste sinivereliste elu hoida.
Tema panus eesti iseseisvusesse: Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli noorem abiesimees. Maanõukogu esindajana viibis JV Petrogradis ülevenemaalisel nn. demokraatlikul nõupidamisel, kus ta lõplikult kaotas usu suurvene demokraatiasse. "Venemaa on haige, haige surmani." Nii resümeeris JV oma muljeid. Enamlaste võimuhaaramise mõistis JV hukka, leides, et "enamlased on Vene revolutsioonile noa selga löönud" ja käes on aeg, "kus meie iseseisvalt ja vabalt oma enese teed peame hakkama käima." Novembris 1917 tunnistas Maanõukogu end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks.kuid ei läinud kaua kui enamlased selle laiali ajasid.Tööerakonnal oli 1917-19 suur poolehoid. Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel novembris 1917 said tööerakondlased 21 % (JV valiti saadikuks), Eesti Asutava Kogu valimistel jaanuaris 1918 30% kõigist antud häältest. Tööerakond
ROMANTISM Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde. Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist. Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald. Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole. Venemaal on tuntumad Puskin, Lermontov; Ameerikas nt Cooper
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4
Ta on kijrutanud vaid ühe ooperi: “Fidelio”. See on oma olemuselt pääsemisooper. Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei olnud ta lõpptulemusega rahul. Beethoven kirjutas 4 avamängu. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ning valguse ja vabaduse hoovus, mille toovad endaga kaasa “Leonore” (Alias Fidelio) ja tema vangistatud mees Florestan. See on pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Ooper on kahes vaatuses. 1. vaatus Florestani naine riietab end meheks ja läheb vangi vangivalvuriks. Pizzaro tütar armub temasse (Marzellina). Vanglat tuleb kontrollima Fernando. 2. vaatus Pizzaro otsustab Florestani tappa, kuid Rocca keeldub teda lõplikult tapmast. Saabub vanglaülem Fernando ning koos Fidelioga saavad nad teada, et paljud vangid on seal alusetult
annaabi.ee 
