Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: romantism Iseloomusta romantismi kui vaimset liikumist ühe lausega! Romantism keskendub müstilusele, läbielamistele, iseseisvumisele, loodse ülistamise ja revolutsioonidele. Nimeta 5 romantismile iseloomulikku joont, mis erinevad klassitsismist. Selgita, kuidas. 1. Romantism eelistab tundeid ja müstilisust, aga klassitsism tahab, et oleks selgus ja korrapära, poleks midagi ebareaalselt ja õudast vms. 2. Romantism valib teemaks kellegi läbielamised ja tunded, aga klassitsism rõhutab seda, mis on kõigile üldkehtiv. 3. Romantism räägib loomeinimeste iseseisvumisest, et nad peaksid ise
Schostakovich). Süvenes Bachi huvi, valmisid 24 prelüüdi ja fuugat klaverile (1950-51). III periood 195375. Poliitiline sula-periood. Reisis palju, sai mitmeid auhindu ja tunnustusi. Isiklik elu ebastabiilne: esimene naine suri vähki, abiellus peagi uuesti ja lahutas; tervis nõrgenes, esimesed märgid halvatusest. Pidi loobuma klaverimängust. XI (1957) ja XII (1961) sümfoonia pühendatud vastavalt 1905. ja 1917. a. revolutsioonidele. XIII sümfoonia "Babi Jar" (1962) meenutab helikeelelt varast modernistlikku loomingut, ettekanne oleks peaaegu keelatud; kasutab koori, kes laulab Jevgeni Jevtusenko tekste, mis viitavad ühiskonna mandumisele, antisemitismile, hirmuvalitusele, vaimsele rõhumisele. 1959 Esimene tsellokontsert (pühendatud Rostropovitsile). 1960 abiellus kolmandat korda, tervis halvenes: kaks infarkti, kopsuvähk. Kuulsus aina kasvas, reisis kõikjal Euroopas ja ka USAs.
seaduse ees. Liikumist juhtis karismaatiline baptilistlik jutlustaja Martin Luther King. Nii Euroopas kui ka Ameerikas tugevnesid sel ajal mitmed muudki liikumised. Võrdsust ja õiglust ei nõudnud mitte ainult mustanahalised või vaesed, vaid ka naised, kes saavutasid selles osas ka märkimisväärset edu. Läänes murti stereotüüp, et naise koht on kodus, ja matkimist väärivaks kujunes edukas, ennast teostav naine. Lisaks muudele revolutsioonidele toimus 1960. Aastail ka seksuaalrevolutsioon, mille algmed ulatuvad juba eelnenud kümnendisse. Laiemas mõttes tähendas seksuaalrevolutsioon paljude, ehkki mitte kõigi vanade normide põrmuvarisemist. Julgust varem keelatud suguliseks läbikäimiseks tõstis rasestusvastaste tablettide müügiletulek 1960. aastal. Jätkus teaduse võidukäik, kuid paralleelselt üldise teadusevaimustusega tärkas huvi ka n-ö pehmete valdkondade vastu
majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse
seaduse ees ; juhtis Matin Luther King, kelle rassistid mõrvasid -Heaoluriik: püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse ; riik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust ; Tekke eeldused: tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ja muutis inimeste elustiili, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid tänu kodanlikele revolutsioonidele ; Tunnused: ressursside ülekandmine nt väliskaubandusest tervishoidu, umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks -Põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, rõivastuse, viisakusreeglid, sündsustunde ; 1968 toimusid Pariisis ulatuslikud noorterahutused. -Pingelõdvendus: rahunemisperioodid külma sõja kriiside vahel ; 1960 lõpp ja 1970 algus-
selle võib uinutada alamklasse ja juhtida nede tähelepanu mujale. Pealisehitus e poliitiline struktuur ei jõua sageli baasi arengule järgi ja hakkab selle arengut takistama ja et seda ületada on vaja sotsiaalne revolutsioon, mille käigus aegunud pealisehitus asendatakse uuega. Toimub läbi klassivõitluse e alamad klassid, kes on eksploteeritud kukutavad ülemkihi e pealisehituse ja loovad pinna uueks ühiskonna tüübiks. Neid ühiskonna järke, mis tänu revolutsioonidele vahelduvad nim Marx sotsiaalmajanduslikeks formatsioonideks ja maailma ajalugu on seega erinevate sotsiaalmajanduslike formatsioonide arengute vaheldumise ajalugu. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodalistlik, kapitalistlik formatsioon, kuni kommunistlik. Engels võttis oma töödes kirjeldada ürgkogukondliku ja selle üleminekut orjanduslikule, kus tekkis riik. Ürgkogukondlik nii algeline, et pole võimalik toota ülejääki,
Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu
fasismi/autoritaarse riigikorra rahvuslikud variandid. Kõige suurem mõju nn ,,hilinenud rahvusriikides" Saksamaal ja Itaalias (Lääne-Euroopa ,,vanades rahvusriikides" mõju jäi marginaalseks). Fasismi ideoloogia on ebamäärane (nt võrreldes kommunismiga). Tänapäeval defineeritakse: vägivaldsete, militaristlike ja antidemokraatlike reziimide üldnimetus, mille eesmärgiks (1930'tel) oli laienemispoliitika teostamine (sõjalisel teel). Tekkis vastureaktsioonina kommunismile (revolutsioonidele) antibolsevism. Marurahvuslus ja darvinismi olelusvõitlus (sallivus=nõrkus). Tegevus (võitlus) on olulisem kui filosoofiline targutamine. Loogika ja mõistuse asemele emotsioonid ja vaistud. Antiliberaalsus. Parlamentaarse demokraatia eitamine. Fasism / natsism tekkis alles massidemokraatia tingimustes. Demokraatia asemele diktatuur, mille aluseks oli (jumalikustatud) juhi ja rahva ühtsus. Juhiprintsiip ja usk juhisse (,,Füürer käskigu, meie järgneme").
Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi,
moonutanud. Pealispinnal kortsud ja tüükad -- see on aja töö. Vägivalla jäljed, augud, murrud -- see on revolutsioonide töö Lutherist Mira-beau'ni.* Vigastused, amputatsioonid, muudatused ehituse konstruktsioonis, «restaureeringud» -- see on kreeka ja rooma meistrite barbaarne matkimine Vitru-viuse * ja Vignola * viletsate järglaste poolt. Akadeemiad on tapnud selle suurepärase kunsti, mille barbarid lõid. Sajanditele ja revolutsioonidele, mis laastavad vähemalt erapooletult ja suurejooneliselt, on tulnud · lisaks terve kari õpetatud, diplomeeritud, patenteeritud, vannutatud arhitekte, kes oma halva maitsega kunsti alla viivad ja Partenoni * suurimaks auks gooti pitside asemele seavad sigurilehed Louis XV stiilis. See on eesli kabjahoop surevale lõvile. Nõnda kuivab vana tamm, mida igasugused putukad täkivad, närivad ja uuristavad. Kui kaugel nüüdsest on see aeg, kus Robert Cenalis * võis Jumalaema kirikut Pariisis
annaabi.ee 
