muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega. Kultuur on mõjutatav. Kuna seda vormivad ja täiendavad elanikud, kes selles pidevalt eksisteerivad, on välistatud võimalus, et selle olemus ei muutu, sest ühiskonnaski toimub pidev areng. Mõttemaailma mõjutavad kõige rohkem tugeva iseloomuga isiksused, liidrid, nagu näiteks revolutsioonidel on alati peamine eestvedaja, keda kuulatakse ja kelle soovi kohaselt kultuur muutub. Kuna see protsess toimub küllaltki sageli, pole ,,kultuuril" kindlat omadust, mis ei saaks kunagi deformeeruda. Ent Ilmar Raag on siiski üritanud: ,,kultuur on kui mõtteline tarkvara, mis jookseb inimeste kui sotsiaalbioloogilise riistvara peal". Ta ei seleta, mis see täpselt on, kuid on püüdnud hõlmata kõike olemasolevat ühte lausesse, mis tal hästi välja tuli.
Ameerikasse, Ameerika tagahoovi. Sõjad ja sõjalised sekkumised: 1801-1805 Tripolys(piraatlus). 1817 sissetung Floridasse. 1845-1849 Mehhiko-Ameerika sõda. *1861-1865 Kodusõda. 1865-1913: Majandus kasv ja ekspordi buum: Laienemine Alaska, Hawai, Panama kanal. 1913-1933: Esimene globalisatsiooni ajastu. Isolatsioon (RLst keeldumine); Suur depressioon, millele järgnes oma majanduse kaitsmine; konflikt- I MS, sõjalised tegevused Mehhikos ja Venemaal sealsetel revolutsioonidel. 1933-1945: Laienemine: maailm muutub, ÜRO, WTO; IMF; Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus. USA IMPERIALISM: Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Majanduses: USD globaalne reservvaluuta, Wall Street. Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped.
Erakonnad - poliitilised ühendused, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob lähedane arusaam poliitika laiemast eesmärkidest, lihtsalt huvirühmast eristab neid võime erinevaid üksikhuve laiemaks tervikuks sulatada ja selgelt väljendatud soov võimu teostada. Tekkisid koos poliitikaga nt Inglise revolutsioonis 1640-1660 konkureerisid juba eri rühmitused, nadu independentid ja levellerid. Oluline tõuge erakondade arengusse oli 18.saj lõpul Ameerika ja Prantsuse revolutsioonidel. Sealt edasi saab jagada erakondade arengu 5 põhijärguks: Eel- ehk protoerakonnad Kaadierakonnad Patronaažierakonnad - erakond, kes jagab oma toetajatele ka mittepoliitilisi haldusametid ministeeriumi spetsialistidest rongisaatjateni - > korruptsioon natuke Massierakonnad Pühendunud erakonnad - diktaatorlikud või karismaatilised nt kommunistlikud erakonnad Laiahaardeerakonnad Kartellierakonnad NB
annaabi.ee 
