institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun
dem tüüpiliseks poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid. Vaatamata oma partei programmile, siis tegelikult lähtus partei reformimisest. Nende eesmärk oli reformidega ja riigi toel jõuda edasi sotsiaalsema ühiskonna poole. Nii kujunes 19.saj lõpuks kaks liini sotsialistlikus liikumises, isegi marksism jagunes kaheks(üks revisjonistlik liin ehk evolutsiooniline sotsialism). Esimest korda kasutas mõisteid ,,revisjonoism" ja ,,evolutsiooniline sotsialism" Bernater(???). Suund, mis pidas lahenduseks sotsialistlikke eesmärkide saavutamiseks loomulikku arengut. Teine liin oli revolutsiooniline liin, mida esindas kõige enam Venemaal V.I.Lenin,kus eesmärgiks oli revolutsiooni tähtsuse rõhutamine. Inglismaal marksism väga tugevalt populaarsust ei kogunud kuni 20.sajandini.
sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks
annaabi.ee 
