3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal. 5.slaid Eesmärk: Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks
parteikomiteesid, võimuorganeid, ülikoole ja muid asutusi ning õiendasid arveid ametnike, õppejõudude ja teiste nede arvates liiga haritud hiinlastega. Maad haaras kaos ja vägivald. 1967. aastal võttis armee olukorra oma kontrolli alla. Kaitseminister Lin Biao sai ametlikult teiseks isikuks riigis. Hiina uue välispoliitika eesmärk oli koondada enda ümber nn maailma küla ehk Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika arengumaad ning juthida võitlust kodanliku Lääne ja revisionistliku NSV Liiduga. Sellega seoses provotseerisid hiinlased 1969. aastal relvastatud kokkupõrkeid Hiina- NSVL piiril. Selline Hiina toonane välispoliitika sarnanes paljuski Jaapani sõjaeelse suure Ida- Aasia heaolusfääri. Maailma külarahva ühendamine kukkus siiski läbi. Mao idee pooldajaid oli vähe. Hiina - Nõukogude suhete teravnemine tõi kaasa Hiina ja lääneriikide lähenemise. 1971. aastal sai Hiina endale ÜROs koha. Sõlmiti diplomaatilised suhted USA ja teiste lääneriikidega.
igale inimesele normaalse elatustaseme. Valitsemine: algne teooria pooldas revolutsiooni, praegu toetatakse konstitutsioonilist valitsemist Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos. Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus