Klassitsismiajastu muusikas
18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo-
aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika
värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus.
Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus
ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck
loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana-
Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi
avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks
kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi
ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi,
joodi, jalutati ja lobiseti