toimub töökoosolekuil, koridorides ning tihtilugu lihtsate koodsignaalise abil, millest ainult asjasse pühendunud aru saavad. Konsultandile, kes kohtub teisega koridoris, piisab ehk ainult pöidla tõstmisest, andmaks märku, et ta on vastu võtnud selle tellimuse, millest neil varem juttu oli. Sekretärile ei tähenda see märk mitte midagi, sest ta pole kursis varasema kontekstiga. Mõlemale anti ühtemoodi infot, kuid ainult üks saab midagi teada. Et ka retseptsionist tunneks end informeerituma, tuleks talle pikalt ja laialt seletada, mis toimus varem suletud uste taga. Aga selleks pole profil aega, sest tal on ju nii palju tähtsamaid asju ajada. Et ametnikke toetada, selleks tuleks kasvatada proffe mõistma ametnike olulisust kui terviku jaoks. Ametnikele tuleks erilist tähelepanu pöörata pidulikel juhtudel; korraldada neile " eritasu natuuras ", erisoodustusi; anda võimalus vahetada ametialaseid kogemusi
teadlikult kontrollida. 2.2 Kehahoiakud7 Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Kujutlege näiteks erinevaid kehahoiakuid, mis võib esitada ööklubi uksel valves olev väljaviskaja, hotelliportjee, ema, kes kohtab kooliväravas oma last, närviline isa, kes ootab oma lapsukese sündi, asutuse retseptsionist, politseinik. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu 7 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus, näiteks balletitantsija ei seisaa vist kunagi kühmus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes
annaabi.ee 
