keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni. Maitsemeel Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel
vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus: ... Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20. Nimeta valgulise ehitusega struktuure loodusest. Vastus: *A)Kattevalgud(juuksed, küüned, suled) *B) Organismivälised valgud(ämblikuvõrk, siidikookon) 21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22. Mis kaitseb võõraste organismide vastu ja kuidas? Vastus: Veres-antigeen e signaalmolekul(Antigeeniga kokku puutudes seondub antikeha sellega ning takistab sissetungija elutegevust) , verehüübimisfaktorid(kaitsevad madala ja kõrge temperatuuri eest), nahavalgud(Kollageen annab nahale elastsuse ja kaitseb seeläbi nahka vigastuste eest), albumiinid(Seovad raskemetalle ja alkaloide, kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos.
Lüsosoom lagunemine. Lagundatakse orgaanilisi molecule. Vakuool ainult taimerakus, seedeorgani ülesanded Tsütoskelett hoiab organelle paigal, liigutab rakku Ribosoom pannakse paika aminohapete järjestus Tsentrosoom 2 tsentriooli moodustavad tsentrosoomi. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise, tõmbab kromoome (seotud kääviniitidega). Rakumembraan ainevahetus, kaitseb rakku, infovahetus (retseptorvalkude kaudu) Rakukest katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju. Vibur aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga. 23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne
primaarstruktuur. a) organismi omastest teguritest põhjustatud. (esimesel kohal). Palavik-et denatureerida vaigust tekitavad valgud. Toiduvalgud mao soolhappe toimel. b) organismi välised tugevatoimelised faktorid: kiirgused, happed/alused, vibratsioon, temperatuurid. Denaturatsioon võib olla pöördumatu. Muna keetmine, praadimine, vahustamine. Pöörduvad denaturatsioonid esialgne molekul taastub: keele maitsetundlikkuse taastumise (retseptorvalkude renaturatsioon). Denaturatsiooni käigus kaob ka valkude veesiduvusvõime. 4) Hüdrolüüsuvus valkude hüdrolüüsi käigus moodustuvad vabad aminohapped, toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud. a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Kattevalgud, keratiinid
Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritudained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekuld. 20.) Pinotsütoosi mõiste Pinotsütoos ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism Rakumembraani ehituses esinevad mõned retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (näiteks hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 22.) Loetle rakuorganellid (5) Tsütoplasmavõrgustik, ribosoom, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid 23.) Tsütoplasmavõrgustiku ülesanne ja jaotus
- Valgeollus – viib impulse ühest kohast teisse - Juhteed – närvikiudude vaheldumisel on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhtteedeks - Närvirakk – neoron - Vegetatiivne närvisüsteem juhib sisseelundite tegevust - Motoorne närvisüsteem – liikumine - Sensoorne – meeleelundid 8. Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis? - Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees. Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis koosneb serotoniini produktsiooni langusega häirib valuvastase süstmeemi talitlust. Selle tulemusene häirivad unerežiim, meeleolu, isu, tugevnevad valuaistingud ja depressioon, väheneb motoorne aktiivsus ja haveneb mälu. 9. Tähtsamad neurotransmitterid ja nende tähendus organismi elutegevuses (ärevus, meeleolu, valu, sõltuvus).
ülesandeid. Valkude funktsioonid: a. Membraani koostises on ka ensüüme, mis katalüüsivad erinevaid reaktsioone siin või sealpool membraani pinnal. b. Hulkraksetes organismides on valgud olulised rakkude kooshoidjad. c. Suure osa valkude ülesanne on vahendada aineid raku väliskeskkonnast sisekeskkonda ja vastupidi. Need on transportvalgud. d. Retseptorvalkude ülesanne on vahendada signaale raku väliskeskkonnast sisekeskkonda. Nt hormoonid seostuvad retseptorvalkudele ning need valgud annavad signaali edasi raku sisse, kus selle peale käivitatakse mingid ensümaatilised protsessid. 4. Süsivesikud on membraanis tavaliselt seotud kas valkude või lipiididega. Seega moodustavad nad osa glükoproteiinidest või glükolipiididest. Kuna süsivesikud on
Soodustab lehtede vananemist (ACC süntaasi inhibiitorid vähendavad vananemist) Taimede etüleeniga mõjutamiseks kasutatakse etefooni, mis vee toimel vabastab etüleeni. Soodustab viljade valmimist, sünkroniseerib ananassi õite ja viljade teket, soodustab viljade langemist (puuvill). Etüleen saab avaldada mõju ainult etüleeni retseptoreid omavatele rakkudele. Etüleeni retseptorvalgu geen ETR1 kloneeriti Arabidopsis’es 1993. A. Käesolevaks ajaks on leitud Arabidopsis’es retseptorvalkude perekond. Retseptori homoloog on leitud ka tomatis. Retseptori valgu ekspresseerumine kiireneb viljade valmimisel. Retseptor on lokaliseerunud ER membraanis, sarnane bakterites levinud kahekomponendiliste histidiinikinaassete retseptoritega. Etüleeni retseptor koosneb kahest valgust – sensorist, mis seob etüleeni ja millel on etüleeni seostumisel autokatalüütiline kinaasne aktiivsus ja vastuse regulaatorvalgust mis on transkriptsioonifaktoriks
punguvad sekreteeritavat valku sisaldavad põiekesed, mis ühinevad Golgi cis-tsisternide membraaniga. Põiekesed tühjendavad oma sisu Golgi kompleksi luumenisse, kus toimub valkude modifitseerimine, sortimine ning pakkimine. Lõpuks on vesiikulitesse pakitud valgud trans-Golgi piirkonnas, kust nad saadetakse lüsosoomidesse. Vesiikulid moodustuvad transporditava valgu signaaljärjestuse ja ER/Golgi kompleksi membraani retseptorvalkude vastavuse baasil. Lüsosoomid - makromolekulide ensümaatiline lagundamine. Ensüümid sisenevad lüsosoomidesse ER-ist läbi Golgi kompeksi. Seeditavate makromolekulide sisenemiseks 3 põhilist teed: 1) endotsütoos, 2) fagotsütoos, 3) autofaagia. Autofaagia - rakule ebavajalike struktuuride hävitamine. Lüsomaalsed haigused- kokku umbes 50 haruldast haigust, milles enamik autosomaalretsessiivsed. Põhjustatud mõne lüsomaalse ensüümi defektist. Lagundamata
AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E. coli rakkude kemotaksisel osalevate membraanseoseliste retseptorvalkude MCP-de (methyl-accepting chemotaxis proteins) aktiivsust. MCP-de metülatsiooni viib läbi CheR metüültransferaas, kasutades metüülrühma doonorina S-adenosüülmetioniini. MCP-de tsütoplasmaatiline C-terminaalne domään on transmitter-domään, mis signaliseerib rakku kemo- effektori olemasolust kasvukeskkonnas. Signaal kantakse viburi mootorile läbi CheA ja CheY valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise. Vastavalt viburi pöörlemissuunale liiguvad rakud kas kemoefektori
struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess. Valkude biofunktsioonid. 1. Energeetiline funktsioon. 1g valku annab lõhustumisel praktikas 4kcal, teoorias 6kcal, 2lcal kaob sinna, et lagundamine ei lähe lõpuni vaid jääb pidama uurea/kusiaine kohapeal, lõplikul lagundamisel NH3, mis on närvisüsteemile ohtlikud. Lõpuni lagundavad kalad.
AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon ja atsetüleerimine Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E. coli rakkude kemotaksisel osalevate membraanseoseliste retseptorvalkude MCP-de (methyl-accepting chemotaxis proteins) aktiivsust. MCP-de metülatsiooni viib läbi CheR metüültransferaas, kasutades metüülrühma doonorina S-adenosüülmetioniini. MCP-de tsütoplasmaatiline C-terminaalne domään on transmitter-domään, mis signaliseerib rakku kemo- effektori olemasolust kasvukeskkonnas. Signaal kantakse viburi mootorile läbi CheA ja CheY valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise. Vastavalt viburi pöörlemissuunale liiguvad rakud kas kemoefektori
annaabi.ee 
