sünapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 4
katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid, kinnitab lihaseid luude külge,
isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10
1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid. 2. Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. SISENÕRENÄÄRMED-Organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid: · Reguleerivad organismi ainevahetust · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega Hüpotaalamus Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone: 1)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni suurenemise.
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas endast pikki harunenud ning käävjatest rakkudest. 3
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad endast väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas pikki paljutuumseid harunenud ning käävjatest rakkudest. 3. Kokkutõmbe rakke
Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Võimaluse hormoonide rohkeks eritamiseks verre kindlustavad mõningate näärmete (neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab hormooni ühinemine retseptorvalguga. Treening mõjutab ka hormoonide metabolismi, mis suurendab hormonaalregulatsiooni labiilsust. 4.1.2 Energiavarude suurenemine Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases. Mõnede, kuid mitte kõigi uuringute tulemused näitavad fosfokreatiini sisalduse suurenemist skeletilihastes. Energiavaru juurdekasvuga koos kujuneb ensümaatiline adaptatsioon, mis soodustab nende mobiliseeritavust ja teeb taastamise kiiremaks. 4.1
2. Kuidas kulgeb elektriline sünaps? Elektrilises sünapsis on rakud omavahel väga tihedas ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult üle järgmisele rakule. 3. Kirjelda keemilist sünapsi? Närvirakkude vahel on väike sünoptiline pilu. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. 4. Millel põhineb info töötlemine närvisüsteemis? Info töötlemine põhineb ärritamis ja pidurdamisefektil. Mediaator kiirendab infovahetust. Erutus- ja pidurdus sünapsid Signaalid saabuvad neuronisse kahesuguste sünapside kaudu: 1. Erutussünapside kaudu saabub ühel ajalhetkel mitu erutussignaali. Neuronis nende elektriimpulsid liidetakse
256. Sümmeetriatelgi määravad geenid: Selgmise-kõhtmise teljestiku geneetiline määramine: oogeneesi ajal diferentseeruvad folliikulid dorsaalseteks ja ventraalseteks, ventraalsetes folliikulites geeni dorsal poolt kodeeritud transkriptsioonifaktor siseneb embrüo kõhtmisele küljele (moodustub gradient), Spätzle-valk on kõikjal muna tsütoplasmas. Easter-proteaas muudab spätzle- valgu aktiivseks polüpeptiidiks, mis interakteerub embrüo plasmamembraanil ühtlaselt asetseva Toll-retseptorvalguga, Toll/Spätzle-polüpeptiidkompleks on lülitiks, mis võimaldab dorsal-valgul minna ventraalse piirkonna tuumadesse ning aktiveerida geenid twist ja snail ning pidurdada geenide zerknüllt ja decapentaplegic transkriptsiooni. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks. 257
vastuvõtjad bioloogiliselt aktiivsete agentide seas. On psühhofarmakoni sihtmärgiks - Ligand – kõik molekulid mis on seotud retseptoriga mingis osas. Kuna ravimid ei lähe otse neuronitee edasi on neurofarmakoloogia enim huvitatud retseptoritest mis asuvad rakust väljaspool ja tuginevad informatsioonile läbi membraani et mõjutada rakusiseseid protsesse. - Agonist – neurokemikaalid misi seonduvad kindla retseptorvalguga ning algatavad rakus reaktsiooni - Antagonistid – molekulid mida retseptor ei tunne ära. Nad ei produtseeri rakus efekti ja takistavad aktiivsel ligandil rakuga end sidumast ehk blokivad retseptori - Pöördagonist – seovad retseptoriga, tekitavad bioloogilise actioni aga see on vastupidine agonisti tegevusele. - Afiinsus – ainete potentsiaalne võime üksteisega reageerida Annusest sõltuvus, annus-toime kõver (dose-response curve), terapeutiline indeks
Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ning annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda ja pidurduda. Sünapsid reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised. Enamik närviülekandeid on keemilised ja sõltuvad mediaatorainete (e virgatsainete) toimest. Kui piisav arv mediaatoreid on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt erutussignaali pidurdavaid ja erutavaid signaale Neuronis toimub ühel ajal nende Neuron impulssi ei edasta ja tekib
kasutamisega - Vesinikperoksiidi lagundamine (katalaas) Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse? Tsütoplasmaatilistel ribosoomidel sünteesitud peroksüsoomide valgud sisaldavad peroksüsoomi transpordi signaali, mis võib paikneda C-terminaalses aga harvem ka N-terminaalses otsas. Peroksüsoomi transpordi signaal (PTS) seostub tsütosoolis esineva retseptorvalguga. Moodustunud kompleks seostub peroksüsoomi membraani retseptoriga ja transporditakse peroksüsoomi. Kirjeldage peroksüsoomide funktsioneerimise häiretega kaasnevaid haigusi inimesel Zellwegeri sündroomi korral on takistatud enamiku valkude liikumine tsütosoolist peroksüsoomidesse, seega peroksüsoomid on tühjad. On leitud, et mutatsioonid kaheksas geenis (seotud impordivalkudega) võivad sellise sündroomi põhjustada. Haigetel esinevad maksa ja neerude talituse
- Sialdavad flavoproteiinseid oksüdaase, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid hapniku kasutamisega - Vesinikperoksiidi lagundamine (katalaas) Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse? Tsütoplasmaatilistel ribosoomidel sünteesitud peroksüsoomide valgud sisaldavad peroksüsoomi transpordi signaali, mis võib paikneda C-terminaalses aga harvem ka N-terminaalses otsas. Peroksüsoomi transpordi signaal (PTS) seostub tsütosoolis esineva retseptorvalguga. Moodustunud kompleks seostub peroksüsoomi membraani retseptoriga ja transporditakse peroksüsoomi. Kirjeldage peroksüsoomide funktsioneerimise häiretega kaasnevaid haigusi inimesel Zellwegeri sündroomi korral on takistatud enamiku valkude liikumine tsütosoolist peroksüsoomidesse, seega peroksüsoomid on tühjad. On leitud, et mutatsioonid kaheksas geenis (seotud impordivalkudega) võivad sellise sündroomi põhjustada
Kodeerib multigeenne perekond, isovormid on erinevate kineetiliste omadustega, ekspresseerumine on koespetsiifiline · aktiveerub tsütoplasma hapustumisel; · auksiini toimel esinev aktiveerumine põhineb geeni ekspresseerumise intensiivistumisel; · aktiveerumine C-terminaalse autoinhibitsiooni domääni eemaldamisel; · fusikoktsiin seenest Fusicoccum amygdali aktiveerib seostudes dimeerse retseptorvalguga (14-3-3), kompleks omakorda seostub H+-ATPaasi külge (kõrvaldades autoinhibitsiooni domääni) Prootonpump tonoplastis transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli. Tonoplasti H+-ATPaas (v- ATPaas) molekulmassiga ~500kD koosneb erinevatest subühikutest, aktiveerivalt mõjuvad anioonid (näiteks Cl-) (Skeem M-13, Fig.13). Tonoplastis on leitud ka pürofosfataas (H+-PPiaas), mis koosneb ühest 70 kD
seostub algselt rakupinnaretseptoriga ja määrab koetropismi, tema vastu ka neutraliseeriv antikeha. Väiksem subühik moodustab pulgakommi varre ja soodustab rakkude sulandumist. HIVi glükoproteiini suurem ühik (gp120) on tugevalt glükosüülitud, tema antigeensus ja retseptorspetsiifika võib kroonilise HIVi kulu jooksul driftida. Replikatsioon. Inimese retroviiruste (HIV, HTLV) replikatsioon algab viiruse glükoproteiinse oga (gp120 ja gp41 trimeeri) seostumisel CD4 rakupinna retseptorvalguga. Algselt seostub HIVi gp120 CD4ga makrofaagide rea rakkudel (M-troopne) ja teise retseptori, G- valk-seotud kemokiini retseptoriga (CCR5 makrofaagidel ja aktiveeritud Trakkudel). Haiguse kulu hilisemas faasis viirus muteerub ja gp120 seostub CD4 ja teistsuguse kemokiiniretseptoriga: CXCR4 naiivsetel ja teistel Trakkudel (T-troopne). Kemokiiniretseptoriga seostumine toob viiruse ümbrise ja plasmamembraani üksteisele lähemale, lubab gp41 interaktsiooni teise
Fosforüleeritud CheY interakteerub FliM-ga ning vibur hakkab pöörlema CW suunas. Rakkude ärritus MCP retseptorvalgu C-terminaalne tsütoplasmaatiline domeen interakteerub adaptervalguga CheW, mis omakorda moduleerib histidiini proteiini kinaasi CheA. CheA fosforüleerib nii CheY kui ka CheB. CheY-l on autofosfataasi aktiivsus, mistõttu ta jääb fosforüleerituks ainult lühiajaliselt. CheY defosforüleerimist kiirendab CheZ. Kemoatraktandi seondumisel retseptorvalguga ei interakteeru retseptorvalk adaptervalguga CheW ning signaali ülekannet CheY fosforüleerimiseks ei toimu. Seega, kui kemoatraktandi kontsentratsioon tõuseb, viib see alla CheY fosforüleerimise taseme ning viburid pöörlevad vastupäeva (CCW suunas), võimaldades rakkude suunatud liikumist. Juhul, kui rakk puutub aga kokku negatiivse stiimuliga või kui positiivne kemoatraktant dissotseerub, käivitub signaalse trasduktsiooni
Fosforüleeritud CheY interakteerub FliM-ga ning vibur hakkab pöörlema CW suunas. Rakkude ärritus MCP retseptorvalgu C-terminaalne tsütoplasmaatiline domeen interakteerub adaptervalguga CheW, mis omakorda moduleerib histidiini proteiini kinaasi CheA. CheA fosforüleerib nii CheY kui ka CheB. CheY-l on autofosfataasi aktiivsus, mistõttu ta jääb fosforüleerituks ainult lühiajaliselt. CheY defosforüleerimist kiirendab CheZ. Kemoatraktandi seondumisel retseptorvalguga ei interakteeru retseptorvalk adaptervalguga CheW ning signaali ülekannet CheY fosforüleerimiseks ei toimu. Seega, kui kemoatraktandi kontsentratsioon tõuseb, viib see alla CheY fosforüleerimise taseme ning viburid pöörlevad vastupäeva (CCW suunas), võimaldades rakkude suunatud liikumist. Juhul, kui rakk puutub aga kokku negatiivse stiimuliga või kui positiivne kemoatraktant 89
annaabi.ee 
