deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse. Postsün membraanil on mediaatorite suhtes tundlikud moodustised retseptorid, võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa, vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu mediaator, mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda. Juhul kui postsün membraan asub koos retseptoritega innerveeritaval elundil (lihasel/näärmerakul), levib erutus sellele elundile ja järgneb elundipoolne reaktsion sõltualt selle olemusest ( lihas kontsentreerub/lõõgastub, näärme nõreeritus suureneb/väheneb). Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb
4 29. Võrrelge antigeensete retseptorite repertuaari genereerimise mehhanisme B- ja T-lümfotsüütidel. 4 30. MHC-peptiid-TCR kolmikkompleksi topoloogia. Erinevused MHCI ja MHCII korral. 2 31. CD3 kompleksi struktuur ja funktsioon. 2 32. Lisaretseptorid T-lümfotsüütide aktivatsioonil. Jaotus funktsioonide alusel. Näiteid. 2 33. Obligatoorsed retseptorite paarid T- ja B-lümfotsüütide vastastikusel aktivatsioonil. 2 34. Spetsiifilised lisaretseptorid CD4 ja CD8. 2 35. retseptoritega T-rakkude osalemine immuunüsteemis. 4 36. Võrdle ja retseptoritega T-lümfotsüütide osalemist immuunvastuse kujunemisel. 4 37. - retseptoritega T-lümfotsüütide osalemine mittepeptiidsete antigeenide äratundmisel 2 38. T-lümfotsüütide differentseerumine tüümuses. Põhiliste protsesside üldiseloomustus. 2 39. T-lümfotsüütide repertuaari ja fenotüübi kujunemine. 4 40. T-lümfotsüütide selektsioon tüümuses. 4 41
NAHK *Nahk on organ,mis katab inimese keha. *Selle kõige tähtsm ülesane on kaista organsmi. *Nahk kaitseb meid väliste vigastuste,ultraviolettkiirguse Liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate Sissetungi eest. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemp. *Inimese nahk on omalaadne meeleelund,mille retseptoritega tajume valu,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. *Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid,millest kõige olulisemad on vitamiin D ja melaiin. *Päiksekiirgus ergutab nahka tootma melaiini,mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune,
eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad. Nahk on eritusorgan(higi). Retseptoritega(närvirakkude kogumis) tajume valuja temp. Nahk sünteesib ühendeid(vitamiin D ja melaniin). Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, tolmu jms. Marrasknahast koosnevad ka karvad, juuksed, küüned. Pärisnahk rohkelt elastseid kiude. Selles on lümfi- ja veresooni. Pärisnaha all on rasvkoerikas nahaaluskude, kaitseb elundeid.
organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question10 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Finish review
Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin d Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest Vitamiin D
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Maitsmiselund Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine
Erutuse ülekandmine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt: 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, sokolaadi söömisel
2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4. Millised on viiruse paljunemise faasid? Peiteperiood - viirusosakesi pole võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber
6. Kirjeldage G-valke, mis tüüpi esineb signaaliülekanderadades? Millises vormis on G-valgud aktiivsed/inaktiivsed? Mis valgud osalevad G-valkude aktiveerimisel/inaktiveerimisel? Esinevad kõikides pro- ja eukarüootides. G-valgud on aktiivsed, kui on seotud GTPga ja inaktiivsed, kui on seotud GDPga. GTP ja GDP vahetus on tugevasti reguleeritud. Signaaliülekande radades esineb kahte tüüpi G-valke: 1. Heterotrimeersed G-valgud – seonduvad raku pinnal olevate retseptoritega ja aktiveeritakse nende poolt – G-valk seoselised retseptorid, GPCR, käituvad GEFidena. 2. Monomeersed G-valgud, väikesed G-valgud (madalmolekulaarsed) – ei seo otse retseptorit Osalevad raku jagunemise ja liikumise reguleerimises, valkude sorteerimine, sekretoorne rada. G-valkude aktiveerimisel osalevad GEF-id, G-valkude inaktiveerimisel osalevad GAP-id. 3. Mis retseptoritega seonduvad G-valgud? Miks need retseptorid on olulised?
tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime
tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime
on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest. Keskkõrv:õhuga täidetud õõs, kus on kuulmeluud-trummikilelt saadud heli võimendamine Sisekõrv:ühes õõnes kuulmis, teises tasakaaluelund. Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi TASAKAAL-kui keha asend muutub, hakkavad liikuma kristallid ja vedelik, mis ärritavad vastavaid meelerakke. MAITSMINE/HAISTMINE/KOMPIMINE: selleks, et maitset tunda on vaja sülge ja retseptoritega varustatud maitsmispungasid keelel. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse osasse, kus eristatakse maitset(soolane, magus, kibe, hapu) Ninaõõne ülemises osas asuvad haistmisrakud. Haistmine-õhus olevate lõhnade tajumine. Kompimisega saab kindlaks teha kuju, suurust jne. Tundlik:keeleots, huuled, sõrmeotsad.
kasutamist energeetilisel otstarbel. Oluline on ka kasvuhormooni mõju süsivesikute ainevahetusele ta pärsib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse. Soodustades lipolüüsi ja piirates glükoosi tarbimist korraldab kasvuhormoon seega organismi süsivesikute varude säästlikku kasutamist. Kasvuhormooni toimemehhanism võib olla kas otsene või kaudne. Ainevahetuslikke protsesse mõjutab kasvuhormoon otseselt seondudes rakumembraanis talle spetsiifiliste retseptoritega reguleerib ta raku ainevahetust, stimuleerides näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes
Retinool- A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. (C20H30O) Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin A defitsiit Bitot' laigud (vahused laigud silma sidekestal), värvipimedus,hämaruspimedus, tundlikud silmad. Vitamiin D Ca- ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Ca-ioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Ca-ioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes.
Nahk kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitemsuguste haigustekitajate sissetungi eest. Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna. Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk
.. 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv tappev • Viirus sisestab • Viirus sisestab peremeesrakku oma peremeesrakku oma pärilikkusaine pärilikkusaine • Viiruse pärilikkus lülitub
Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust
ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku. Seda nimetatakse raku nakatamiseks. 3 etappi: 1) Viirusosake kinnitub raku pinnale apsiidi või ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite ehk ankusmolekulide abil. Antiretseptorid seostuvad peremeesorganismi raku pinnal olevate retseptoritega. Et saaks toimuda nakatumine, peavad peremeesorganismi raku pinnal olema viiruse poolt äratuntavad retseptorid. 2) Viiruse sisenemine rakku, see toimub erinevalt ümbrisega ja ümbriseta viirustel. Ümbrisega viirusosakesed sulatavad oma ümbrise kokku peremeesraku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid peremeesraku sisse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see
Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal - membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga
DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv
soodustavatesse preparaatidesse. Samuti aitab kofeiin lühiajaliselt mõnevõrra parandada kehalise suutlikkuse näite. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus – kohvil on vett eemaldav ehk diureetiline mõju. Seetõttu pole kohv veekaotuse korral janukustutuseks sobiv. Erilist tähelepanu tasub pöörata mõjule, mida kofeiin avaldab inimese närvisüsteemile. Kofeiinimolekulide seostumisel peaaju teatud piirkondades esinevate närvirakkude retseptoritega muutuvad erksamaks mõned tajud ja kiireneb kesknärvisüsteemi talitlus. Kofeiin parandab tähelepanuvõimet, aitab keskenduda ja unisust ületada ning suurendab mõnevõrra vaimse töö aktiivsust. • Mis on kohvi plussid ja/või miinused? Kohv stimuleerib kesknärvisüsteemi, hingamiselundite tegevust, laiendab veresooni, suurendab vöötlihaste toonust, kiirendab südame tööd ja aitab madala vererõhu korral Plussid: Kohv varustab organismi kaaliumiga. Naturaalsele töödeldud
Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a
-Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku
ANTIAGREGANDID pärsivad trombotsüütide agregatsiooni 1. MSPVR Atsetüülsalitsüülhape - inhibeerib pöördumatult ensüümi tsüklooksügenaasi, mis on vajalik ....................................................trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks 2. ADP retseptorite antagonistid- inhibeerib trombotsüütidel adenosiidifosfaadi (ADP) seondumist ADP ................................................. retseptoritega a. Klopidogreel b. Prasugreel c. Tikagreloor TROMBOLÜÜTIKUMID fibriini lõhustumine 1. Streptokinaas 2. Plasminogeeni aktivaatorid – plasminogeeni aktiveerimisel konverteeritakse plasminogeenis plasmiin, ..............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse
väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad muutusi kala vahetus läheduses paiknevad esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See aitab orienteeruda sogases vees, tajuda saaki ja mitte kokku põrgata teiste kehadega. Nende meel on suuteline eristadama emast ja isast isendit. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osad kalad ei kasuta elektrit mitte ainult navigeerimiseks või saakloomade halvamiseks või tapmiseks, nad tajuvad elektrit. Sellised kalad on näiteks haid. Haidel puuduvad elektrielundid, kuid neil on hoopis elektrit tunnetavad organid e
rasvlahustuvate vitamiinide üleannustamine, veel eriti vitamiin D!!!) b) vesilahustuvate vitamiinide ülehulk põhjustab muutusi kehalõhnades või muutusi kehaeritiste värvuses. Vitamiinide varud kehas: rasvlahustuvate varud on maksas ja rasvkoes ja nende varude pikkus poolest aastast kuni 3-ni, vesilahustuvate varud on valkkompleksidega veres ja maksas, nende varud on 2-st nädalast paari kuuni. Hormoonid On signaalmolekulid, mis toimivad vastavate retseptoritega rakkudele ja mis kutsuvad esile vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2
narkootilistest ainetest võõrutamist. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall mingi tegevus või sündmus mis on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.) Nikotiinisõltuvus on peamiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvi süsteemis asuvate nikotiini retseptoritega. Mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamis staazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. NAUDING Nauding on väärtus number üks, mis suunab kõiki meie tegevusi. Inimesele meeldib nautida, kogeda tunnet mis on hea ja on meeldiv. Naudingu nimel tehakse tegevusi, mis võib tekitada sõltuvust. HARJUMUS, NAUDING VÕI NARKOMAANIA?
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki Viiruseid õpiti bakteritest eristama alles 20. sajandi künnisel Keskmise bakteriraku pikkus on 2 - 3 μm
Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja
12. Kuidas mõjutavad MSPVR neerufunktsiooni, vererõhku hüpertensiooni ravi saavatel patsientidel? Neerufunktsioon langeb. MSPVR vähendavad hüpertensiooniravimite toimet – takistavad PG sünteesi, mis takistavad veresoonte ahenemist – tõuseb vererõhk. 13. Miks kombineeritakse mõõduka valu puhul NSAIDe opioididega? Opioididel on samuti valuvaigistav toime. (tugevam) 14. Millise mehhanismiga leevendavad opioidid valu? Opioidid seostuvad opioid-retseptoritega perifeerias, seljaajus ja peaajus ning takistavad valu levikut. Opioidretseptorid paiknevad närvirakkudel ja nendega seostumisel takistatakse valu ülekanne. 15. Millisel näidustusel kasutatakse drotaveriini? Preparaadi nimetus? Kuhu ravimrühma antud preparaat kuulub? Papaveriini analoog, mida kasutatakse nii seedetrakti kui ka sapi- ja kuseteede silelihaste spasmide korral lõõgastina. Spasmolüütikum. Preparaat No-Spa
* õiges piirkonnas õige ravim! * lapsed, vanurid * patsiendi naha seisund (haavad, bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid). Kõrvaltoimed: * naha kipitus ja ihelus. * naha õhetamine, õrn depigmentatsioon – pöörduv. * nahas olevate veresoonte laienemine. * karvakasvu suurenemine ravitud piirkonnas. * striiad. * nakkuslike nahahaiguste süvenemine, teke. Vitamiin D derivaatide toimed ja kõrvaltoimed. Toimed: seondub vitamiin D retseptoritega – inhibeerib keratinotsüütide proliferatsiooni ja soodustavad epidermise normaalset arengut. Kõrvaltoimed: enamasti nahaärritus (kuni 35% ning mööduv), kaltsiumi ainevahetushäire (kui kasutatakse rohkem kui 100g nädalas), ei sobi kasutamiseks koos salitsüülhapet sisaldavate preparaatidega (inaktiveerub). 7. Seeninfektsioonid. Pindmised (nahk, küüned, peanahk, limaskestad) Olulisemad haigustekitajad – dermatofüüdid Süsteemsed (organis, nahaalused koed) 8
ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus,
tülgastust (kui lõhn on ebameeldiv) Mis mõjutab haistmiselundi tööd? Nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga. Haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.). Keel kui maitsmiselund Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000. Vananedes maitsmispungade arv väheneb. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset. Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: · soolast · magusat · kibedat · haput Huvitavat · Kassid ei tunne magusat maitset · Kärbsed tunnevad maitset jalgadega
kindlustused). Mutimullahunnikutest lähtuvad pinnalähedased käigud. Vahel võib taimevarte võbisemise järgi näha, kuidas mutt rohukamarat üles tõukab, ning kuulda juurte rebimisel tekkivaid helisid. Mõnikord on mutimullahunniku keskel u 35 mm läbimõõduga auk see on tunneli suu, mille kaudu loom tuleb maapinnale pesamaterjali või toitu otsima. (MacDonald, Barrett, 1993) Kompimismeel on väga hästi arenenud sabal, jalgadel ja ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja temperatuuri muutusi ning on väga tundlikud ja kergesti kahjustatavad. Nägemine kehv, kuuline keskpärane, ehkki väliskõrva ei ole. (MacDonald, Barrett, 1993) Tüvepikkus 11-16 cm, kaal 60-130 g. Hambavalem 3143, hammaste arv 44. (Kirk, 1990). 2) Ecology Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib
Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete
3 Maitsmine Inimese maitmiselundiks on keel. Eristatakse peamisel nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on on suurem keele otsas ning servades. Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset. Maitsmismeel on väga oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Enamgi veel, maitse võib hoiatada ka ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus, inimene on aga mõruainete suhtes väga maitsetundlik ja seetõttu mrkab ta neid juba väikese koguse korral.
Kõige ohtlikumad on verre tekkivad mullikesed, mis võivad ummistada veresooni. Tavaliselt eralduvad sukeldumise kestel suurema rõhu tõttu keha kudedesse lahustunud gaasid kopsude kaudu ilma, et mulle tekiks. Kuid juhul kui kudedes on lahustunud liiga palju gaase või rõhu muutus (rõhulangus) toimub liiga äkitselt võivad kehas lahustunud gaasid eralduma mullikeste kujul . Kokkuvõtte. Kogu inimorganism on rikkalikult varustatud visteraalse analüsaatoritega retseptoritega (viscera- sisekond), mis on väga mitmekesised ja reageerivad eerinevate ärritajatele: keemilistele, osmootsetele, mehhanilistele-retseptorid, mis seotud rõhu ja pinge muutustega, temperatuurile ja valule. Need kõik mängivad väga suurt rolli inimese organismi adaptatsiooni võimes ja kõik need kõtvaltoimed, haigused jne on organismi kaitse mehhanismid. Kasutatud kirjandus: 1. Inimese füsioloogia, ,,Valgus" 1974, Tallinn 2. Inimese füsioloogia ja anatoomia, W.Nienstedt, O
2) Nimetage 3 tegurit, mis mõjutavad inimkehas ensüümreaktsiooni toimumist 3) Põhjendage, miks seedeensüümid sünteesitakse mitteaktiivses olekus (kui nad oleksid aktiivsed, siis nad seediksid kohe ära; selleks et neid transportida; et oleks varu võtta jne) Hormoonid: Mõistes vastuolu reaalse elu ja kooliõpikute vahel REAALNE: Hormoonid on signaalmolekulid, mis toimivad kompetentsetele e. vastavatele retseptoritega rakkudele ja põhjustavad neist vahendatult ainevahetuse muudu (klassikalised ja koehormoonid) KLASSIKALINE: Hormoonid on ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis otse erituvad verre Hormoonide eriomadused: 1) Toimivad väikestes kogustes (10'-9 kuni 10'-12 g inimkehas, feromoonidel 10'-18 g) 2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju
Nägemisfunktsioonis annab ka oma panuse B3 vitamiin. Vitamiin A teised vormid retinool ja retineenhape aitavad kaasa reproduktiivsüsteemile ja kasvule ning diferentseerumisele, sest nad on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnased. Nimelt, retseptorite abil võetakse RBP-retinool rakku. Retinool vabaneb ning seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub retineenhappeks. Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega, seostudes DNA vastavate aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Hormonaalne toimetee on ka üheks suuremate A-vitamiinide annuste toksilisteks põhjusteks. A-vitamiin osaleb ka glükoproteiinide sünteesis (süsivesikosa liitumisel valguga). See tähendab, et mitmete organite talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiinide sisaldava lima teke sõltub ka vitamiinist A.
Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid. Neid nimetatakse steroidhormoonide- sarnasteks (steroid hormone-like) ühenditeks. See toime realiseerub järgmiselt: retseptorite abil võetakse kompleks RBP-retinool rakku (RBP on retinooli siduv valk, mis tegeleb tema transpordiga). Rakus retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub rakus retineenhappeks, mis seostub nukleaarsete retseptoritega ja see kompleks, seostudes DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Retineenhape on sel viisil seotud ka kopsu fosfolipiidsete surfaktantide sünteesi kontrolliga. Oma trans -cis -isomerisatsiooniga transporib vitamiin A oligisahhariidi jääke läbi memberaanide ja osaleb retinoolfosfaadina glükoproteiinide sünteesis (süsivesiku liitmises valkosaga). St, et mitmete organismi talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiine
ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal ,,haakuvad" nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta. · Väikesemolekulilised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine
läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele · Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali: · Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng: · Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit:
Parasümpatomimeetilised ained ehk m- ja n-kolinomimeetikumid a) laiendavad bronhe b) tõstavad seedetrakti motoorikat c) intensiivistavad eksokriinnäärmetes sekretsiooni d) põhjustavad müdriaasi e) põhjustavad bradükardiat 12. Kaudse toimega kolinomimeetikumid (nt füsostigmiin, neostigmiin) toimivad ... a) soodustades atsetüülkoliini vabanemist b) takistades atsetüülkoliini lammutumist c) takistades atsetüülkoliini tagasitransporti d) soodustades atsetüülkoliini seostumist retseptoritega 13. Atsetüülkoliini esteraasi (AK)inibiitorid toimivad ... a) m-kolinoretseptoritesse b) n-kolinoretseptoritesse c) m- ja n- kolinoretseptoritesse 14. Milline väide on õige? Neostigmiin ... a) avaldab valikulist toimet skeletilihastes b) ei kõrvalda tubokurariini toimet c) ei läbi hematoentsefaalbarjääri d) avaldab valikulist toimet M-kolinoretseptoritel 15. Kaudse toimega kolinomimeetilised ained on meditsiinis kasutusel
Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu, inimesel omavad ses osas tähtsust ainult juuksed. Õhukesi karvaudemeid on peaaegu kõikjal, näiteks noore inimese põsel. Jämedaid karvu on peas, kulmudes ja ripsmetes juba sündides. Neid lisandub murdeeas hormoonide toimel suguelunditele (häbemekarvad) ja kaenlaalustesse
5. Kuidas riniit jaotatakse? Akuutne riniit <6 nädala ja krooniline riniit. 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused. Vahelduv (sesoonne ehk hooajaline) – õietolm. Püsiv (persisteeriv riniit) – tolmulestad, hallitus, loomakarvad, prussakad. 7. Milliseid ravimeid kasutatakse allergilise riniidi ravis? Millistele sümptomitele need ravimid toimivad ja millises ulatuses? Suukaudsed/lokaalsed H-1 retseptorite blokaatorid (antihistamiinikumid): seostuvad H-1 retseptoritega ja takistavad histamiini toimet. Ninasisesed glükokortikoidid: tõhusaimad lokaalsed allergilise riniidi ravimid. Tome 6-12h pärast esimest annust. Maksimaalne toime saabub mõne päeva kuni nädalaga. Leukotrieenide retseptorite antagonistid: takistavad leukotrieenide toimet retseptorite blokaadiga. Kõrvaltoimeid annavad vähe. Antikolinergilised ravimid: Ipratroopiumbromiid. M-kolinoretseptorite blokaator.
Rakusein peptidoglükaan puudub peptidoglükaan olemas ! ! 4. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad (3 näidet, 1 näide põhjalikumalt). (Б21) 10 ! Ehitus: laminiin kuulub heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosneb kolmest erinevastpolüpeptiidahelast (α, β ja γ). Molekul on risti- või T-kujuline, kolme lühikese ja ühe pika õlaga. Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega (põhiliselt integriinid ja mitteintegriinid, mis on raku tsütoplasmapoolsed valgud, mille külge kinnitub ECM süsteem), kinnitades rakke basaalmembraanile. Funktsioon: laminiinid on ECMi aktiivseimad komponendid, nende kaudu levivad signaalid. Laminiini retseptorid on vajalikud paljude füsioloogiliste protsesside toimumiseks ja mängivad suurt rolli varases embrüonaalses arenemises ja organogeneesis. Peale selle mõjutavad need teiste kudede funktsioneerimist.
· Kui temperatuur tõuseb veresooned laienevad (liigub rohkem verd ja jahtub rohkem) ja higistamine (keha kattub veega, mis aurustumiseks vajab soojust, mida saab kehalt). · Kui temperatuur langeb veresooned ahenevad ja kananahk (inimestel ei toimi loomadega sarnaselt, kus karvkatte muutub õhuliseks, kuid lihased teevad selle jaoks tööd, mis vähendab külma tunnet.). 3) Meeleorgan- kompimine, närvirakkude ja retseptoritega. 4) Sünteesimine- melamiin, kaitseb ultraviolettkiirguse eest, ja D-vitamiin, tekib UV toimel, toodab Ca ainevahetust ja seega aitab luustiku arengut. 5) Eritusorgan- higistades väljutab jääkaineid nagu vesi ja soolad. 15. Joonis naha ehitusest, näidata erinevate nahaosade ülesanded. 16. Millest sõltub inimese nahavärvus? Mis ülesanne on melaniinil inimese nahas? Nahavärvus sõltub UV kiirguse hulgast: mida rohkem UV kiirgust, seda enam
tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle liikumisest. nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele. Kindlat tüüpi lõhnaained seonduvad kergemini kindlat tüüpi retseptoritega Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega. Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse
lülitada häirub samuti. Nimetatud protsess on keha peamiseid funktsioone. See on rakkudele ainus viis luua retseptoreid, toota neurotransmittereid ja iseennast elus hoida. Kui neid protsesse takistatakse, võib see häirida aju korralikult. Tolerantsus alkoholi suhtes on olukord, kus sa vajad mõju saavutamiseks aina rohkem alkoholi. Sinu ajus on toimunud GABA retseptorite struktuuri muutus ja retseptorid on muutunud alkoholile vähem tundlikeks. Alkoholil on nüüd raskem retseptoritega seostuda.Tulemuseks on see, et retseptorid edastavad vähem signaale ning sul on vaja juua rohkem alkoholi, et kogeda lõõgastustunnet. Võõrutusnähud ja GABA Kui lõpetad äkki alkoholijoomise, võid kogeda võõrutusnähte nagu unetus, ärrituvus, higistamine, ärevus ja depressioon. See tuleneb sellest, et: - GABA retseptori struktuur on muutunud ja GABA rahustav toime on endisest vähem efektiivne. - GABA seostub alkoholi puudumisel retseptoritega vaid väga lühikeseks ajaks
annaabi.ee 
