Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv Valkude struktuuritasemed Primaarne struktuur- aminohappeline järjestus Sekundaarne struktuur- aminohappejääkide stabiilne kolmemõõtmeline struktuur Tertsiaarne struktuur- kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur Kvaternaarne struktuur- kahe või enama subühiku ehk
Taimse valgu osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Loomseid valke võib jaotada näiteks nende funktsiooni alusel järgnevalt: struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valkudel on organismis mitmeid funktsioone vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast.
Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb) Poolringjuhade ampullid, ümarja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvrakke ja tugirakke Harjade retseptoorsete rakkude karvakesed ulatuvad nende kohal olevasse kaltsiumi soolasid sisaldavasse sültjasse otoliitmembraani. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine
- lestmed jagavad spiraalkanali perilümfaatilise kõvakesta all väikeseks kotikeseks ruumi kaheks osaks: - kui endolümfi RÕHK kilelabürindis tõuseb, siis 1. ülemine - ESIKUASTRIK valgub osa kotikesse 2. alumine - TRUMMIASTRIK * siin paiknevad TASAKAALUELUNDI Kilelabürindi trummiõõnmine sein-CORTI organ retseptoorsed rakud! - koosneb HELIÄRRITUSI vastu võtvatest * ampulliharjad ja tasakaaluväljad retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST. TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat 5 Kuidas tekib heli? HELILAINED ---> välimise kuulmekäigu kaudu---> TRUMMIKILENI---> panevad ta võnkuma ---> VÕNKED---> kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu ---> SPIRAALELUNDILE--->
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus
helikotreema trummiastrik teojuha esiku astrik Teojuha ristlõige esikuleste oimuluu esikuastrik teojuha kattemembraan retseptoorsed rakud kuulmisnärv tugirakud basilaarmembraan trummiastrik spiraalleste 175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked
Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tasakaaluretseptorid paiknevad kotikeses ja ampullides-tasakaalunärv-sild-väikeaju ja seljaaju motoneuronitele. 178. Silmamuna ehitus TV21 Raamat163 Kõvakest, soonkest, võrkkest, pimetähn, nägemisnärv, tsentraallohk, klaaskeha, ripskeha, vikerkest, lääts, pupill, tagakamber, eeskamber, sarvkest 179
pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes.
Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused.
* juhtiv osa pea-või seljaaju närvi sensoorne osa kõik, toovad koguaeg signaale * tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud. Pretsentraalkäär tsentraalvao käär, kust lähtuvad käsklused(tahan, lähen panen ukse kinni, ei taha). Hipikombi käärukonksu tead ? 72. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv. Joonis 20. Õpik lk 235, 239. 73. Kuulmisanalüsaatori osad. Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud teonärv/kuulmisnärv (sild- jäta vahele) suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus. 74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest püüab kinni selle helisignaali, välimine kuulmekäik(trummikile võnkumine), 3 kuulmeluukest, liigeste kaudu edasi esikusse, siit esikuastrikusse helikodrema tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad.
suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas.
Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud
puhastab silmamuna. Kollatähn e. 71. Nägemisanalüsaatori osad, info kulg- Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv: helikotreema Esikuastmik Teojuha Trummiastmik 73.Kuulmisanalüsaatori osad, info kulg- Sisekõrva retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv)→ suuraju poolekera oimusagara koor. 74. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tasakaalu retseptorid paiknevad sisekõrva esikus, võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides→esiknärv/tasakaalunärv→väikeaju ja seljaaju motoneuronid zeleekuppel
Valgud on lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Ensüümid, mis katalüüsivad erinevaid elusaine reaktsioone, on ka proteiinid. Valgud ehk proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid, kus aminohapped on ühendatud peptiid(amiid-)sidemetega. Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad CO2H ning aminorühma NH2 · struktuursed valgud · ensüümvalgud · transportvalgud · kaitsevalgud · kontraktiilsed valgud · retseptoorsed valgud · regulatoorsed valgud · depoovalgud · eksporditavad valgud 14. Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid? Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide oluline ehitusmaterjal, nad moodustavad ca 90% membraani lipiididest. Vahad on apolaarsed lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga
Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad, puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin mehhaaniline võnkumine transformeeritakse närvierutuseks, mööda kaheksandat peaajunärvi ligub impulss peaajukoore oimusagarasse, seal tekib kuulmisaisting 128. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte: (Joonis 16) Tasakaaluretseptorid paiknevad poolringkanalite laenenud algusosades ampullides ja esikus paiknevas ümar- ja ovaalkotikeses. Tasakaalu- ja kuulmiselundiks on sisekõrv. Ta paikneb oimuluus
ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega. Kui endolümfi rõhk kilelabürindis tõuseb, siis valgub osa endolümfist endolümfijuha kaudu sellesse kotikesse. Lookjuhad asuvad poolringkanalites. Igal juhal eristatakse kilelist säärt ja kilelist ampulli. Nende sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed rakud. Neid piirkondi ampullides nim. ampulliharjadeks, kotikestes aga tasakaaluväljadeks. Kõik eelpoolnimetatud koos moodustavad tasakaaluelundi - vestibulaaraparaadi. Teojuha (kiletigu) asub spiraalkanalis ja kordab selle keerdusid. Mõõtmetelt on ta spiraalkanalist väiksem ja läbilõikes kolmnurkne. Teojuha välimine sein on kokku kasvanud luulise kanaliga. Kaks ülejäänud seina - esikmine ja trummiõõnmine - eraldavad teojuha esikuastrikust ja trummiastrikust. Trummiõõnmist
kuulm.: helilaine -> väliskõrv -> trummikile (võngub) -> vasar -> alasi -> jalus -> esikuaken -> esikuastrik (tigu) -> trummiastrik(tigu) -> ümaraken -> võnked basilaarmembraanis -> Corti elund (karvakeste hõõrd. kattemembr.) -> teonärv -> peaaju (mõlemad poolk. kuulevad mõlema kõrvaga (2/3 vastasp.) tasakaal: liikumine -> ovaal- ja ümarkotike, poolringjuhade ampullid -> sees tähnid, ampulliharjad -> retseptoorsed karvarakud -> harjade karvakesed zeleetaol. aines, kotikeste karvakesed Ca soolasid sis. sültjas membraanis -> zeleetaol. aine ja sültja massi nihkumine -> tasakaalunärv -> peaaju haistm.: lõhnaaine -> ülem. ninakarbikud (haistmisepiteel) -> haistmissibul -> haistmisnärv -> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju
NS jaguneb: · Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks · Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib meeleeunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Hallollus koosken neuroni kehadest Valgeollus kooskneb neuroni jätketest Suurajukoor koosneb hallollusest Talitluse järgi jagunevad närvid : Aferentsed, ehk sensoorsed efk retseptoorsed närvid Eferentsed ehk efektoorsed närvid ja kolmandaks seganärvid. Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline dendriidilt neuronile. Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile. Refleks- KNS'i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele. Spinaalsegmendiks egk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osi, millest väljub 2 paari närvijuuri
struktuurid ja suurajukoore osad Suuraju koore sensoorsed alad- Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon
3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 81 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades.
3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 81 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades.
OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA
Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse
-> Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 182) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv (joonis 20 jooniste vihikust) 183) Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest -> 2.välimine kuulmekäik -> 3.trummikile ->4.kuulmeluukesed -> 5.esikuastrik -> 6.helikotreema -> 7.trummiastrik -> 8.basilaarmembraani keelikud ->9.retseptoorsed rakud 184) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte 41 Sisekõrva retseptoorsed rakud -> teonärv/kuulmisnärv -> suuraju poolkera oimusagara koor =kuulmiskeskus 185) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest.
kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad. Poolringkanalite talitlus. Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrva esik- ja poolringkanalid. Luulisi poolringkanaleid on kolm, need algavad ja lõpevad ovaalsopises. Poolringkanalid asuvad üksteisega ristuvates tasapindades. Iga poolringkanali üks algusosa on laienenud ampulliks. Poolringkanalite sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Need piirkonnad sisaldavad karvrakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nende piirkondade massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Poolringkanalid, poolringkanalite ampullid - registreerivad nurkkiirenduse Horisontaalne Tagumine Ülemine Talitlus: 1
- seda juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult - ei levi naaberkiududele ● erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub - erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)! - dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid
16.Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. • Moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe • Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides • Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s Jaguneb: - sümpaatiline - parasümpaatiline --- Närvide jaotus talitluse järgi: 1) aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i 2) Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3) seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid - närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku
80 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. 81 159) Silmamuna ehitus? 160) Silma abiseadeldised?
moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate müeliintuppedega. Närvikiud aga seovad üksikud närvisüsteemi osad omavahel ning koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (ülesandeks erutuse edasikandmine). Perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid, mis kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluse järgi jaotatakse närvid: 1. Aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu kesknärvisüsteemi. 2. Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid viivad erutuse kesknärvisüsteemist elunditesse kas otseselt (somaatiliselt) või ganglionite kaudu (vegetatiivselt) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3. Seganärvid sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid kiude.
endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega. See on võimalik, kuna endolümf on suure inertsiga ja hakkab liikuma hiljem ja lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid
(sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega. See on võimalik, kuna endolümf on suure inertsiga ja hakkab liikuma hiljem ja lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid
annaabi.ee 
