hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata • Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas • Ülekandumine: ninanõred, sülg, veri, in utero, iatrogeenne Diferentsiaaldiagnoosid • Sporaadiline leukoos • Tuberkuloos • Aktinomükoos • Kasvajad Inimesele ülekandumine • Haigelt loomalt – pole tuvastatud • Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud • Töödeldud liha – ei levi Kasutatud kirjandus
Vaktsiinia viirus Hiirte rõugeviirus SubPh: Entomopoxvirinae Ph. Phycodnaviridae Paramaecium bursaria Chlorella ehk PBCV-1 MpV, CbV EsV, FsV SsRNA genoomiga viirused Ph. Retroviridae G. Alpharetrovirus RSV (Rous sarcoma v) G. Betaretrovirus MMTV (mouse mammary tumor v) G. gamaretrovirus MLV (murine leukemia virus) G. deltaretrovirus MTLV-1 (in.T-rakulise lümfooni v) G. epsilonretrovirus wall-eye dermal sarcoma virus G. Lentivirus HIV-1 HIV-2
· BPV 6 papilloomid nisadel · Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht · Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris Alpharetrovirus Lindude leukoosiviirus Üheahelaline RNA Lindude kasvajate grupi moodustavad: Leukoosi-sarkoomi grupp (lümfoleukoos) Tundlik Marek`i haigus (MD) desinfitseerivate Retikuloendotelioosi grupp (REV) Kalkunite lümfoproliferatsiooni tekitajad · Leukoosi ja sarkoomiviirused jagatakse antigeense struktuuri alusel kuude
15x106 (reoviirused). § Nn. "+"-RNA viiruste ilma kapsiidita RNA on infektsioosne, sest see käitub kui mRNA, mille alusel sünteesitakse uute virionide ehituslikke osi. "" RNA viiruste RNA pole infektsioosne. Klassifikatsioon § Hierarhiline klassifikatsioon (selts > sugukond > alamsugukond > perekond > liik > tüvi/tüüp). Reaalselt kasulik on klassifikatsioon vaid sugukonnast allapoole. Kõigi sugukondade lõpus on liide viridae (Poxviridae, Herpesviridae, Parvoviridae, Retroviridae). § Perekonna lõpus liide virus (Enterovirus, Rhinovirus). Klassifikatsioon alused § Klassifikatsiooni aluseks on: morfoloogia, füsikokeemilised omadused, genoom, makromolekulid, antigeensed omadused, bioloogilised omadused. § Neid omadusi kombineeritakse replikatsiooni iseärasustega. Tulemuseks on nn. Baltimore klassifikatsioon (vt. allpool). Iga viiruse replikatsioonistrateegia sõltub selle viiruse geneetilisest materjalist. Selles
annaabi.ee 
